Kirikukogu eel, mille otsused saavad osaks kirikuloost

Just nagu kevad toob endaga kaasa uue elu ja lootuse, nii toob sellel nädalal toimuv EELK kirikukogu kaasa uued võimalused ja väljakutsed meie kirikule.

Juhtkirja kirjutamise hetkel oleme jätnud seljataha nädala, kus saime oma kirikule kolm uut piiskoppi. Selle juhtkirja kirjutamise ajal oleme valmistumas aprillikuu viimasel päeval Jõgeval toimuvaks EELK kirikukogu XXXI koosseisu 6. istungjärgu istungiks. Kirikukogu on otseselt seotud eelmise nädala sündmustega ja on otseselt selle jätk. 

Kirikukogu päevakord andis põhjust eeldada, et ühel või teisel juhul saavad selle otsused osaks meie kirikuloost.

Lisaks peapiiskopi ettekandele, eelarve otsustele ja teistele korralistele päevakorrapunktidele oli sellel korral teemaks piiskopkondade loomine ning uute assessorite valimine.

Muidugi, mitte vähem tähtis pole ka päris uue koguduse, Lasnamäe Püha Markuse koguduse EELKsse vastuvõtmine. 

Kogu kirikukogu päevakord kannab endas laetust ning selles on nii uut lootust, uusi väljakutseid kui ka uusi võimalusi.

Ehk siis kogu kirikukogu päevakord kannab endas laetust ning selles on nii uut lootust, uusi väljakutseid kui ka uusi võimalusi.

Võimalikud piiskopkonnad ei oleks mitte institutsioonid, vaid pigemini elavad organismid. Usun, et kirikukogul ei ole meie ülesanne luua lihtsalt uusi struktuure, vaid ka tagada, et need struktuurid teeniksid ja kajastaksid meie ühist sihti teenida ja toetada üksteist.

On väga oluline, et meil oleks nii visioonid kui ka unistused, mille poole püüelda. Ning võimalike piiskopkondade loomisega tuleb meil ühendada traditsioon ja tulevik ning ühtlasi tagada nii meie kiriku püsimine kui ka kohanemine muutuvas maailmas.

Vähem tähtis pole ka uute assessorite amet ning nii võib vast öelda, et oleme valmis vaatama tulevikku. 

Ent meie kirik ei ole ainus, kes seisab oluliste valikute ees. Samal ajal peavad Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kogudused ja vaimulikud valima oma tee ja tuleviku. Ning need valikud mõjutavad mitte ainult üht kirikut, vaid laiemalt ka kogu Eestit ja meie kirikulugu.

Meie kiriku uued algused ja valikud on olulised, kuid samal ajal püsivad igapäevased väljakutsed, mida lahendada.

Kevad on politsei jaoks töine aeg, kus sageli tuleb inimestele meelde tuletada, et ei unustataks omaenda ja lähedaste turvalisust ning seda nii oma käitumises kui liikluses.

Ja siin on paraku tööpõld, mis vajab pidevat pingutust ja tähelepanu. Selleks on ka põhjust, sest eelmisel aastal toimus 1724 vigastatuga liiklusõnnetust, kus viga sai 1938 ning hukkus 59 inimest.

Võimalike piiskopkondade loomisega tuleb meil ühendada traditsioon ja tulevik ning ühtlasi tagada nii meie kiriku püsimine kui ka kohanemine muutuvas maailmas.

Hukkunute arv tõusis aastaga üheksa inimese võrra.  Eelmisel aastal oli vaid üheksa päeva, kus liikluses ei saanud keegi viga. Ning kui hukkunute arv jaotada aasta peale, siis võib öelda, et igal nädalal jättis vähemalt üks inimene oma elu liikluses. Elu kaotanute hulgas oli 17 jalakäijat, seitse mootorratturit ja viis jalgratturit.

Seega, kui kirikukogu toob uusi võimalusi ja väljakutseid meie kirikule, peame meeles pidama, et ühiskond ja meie lähedased vajavad turvalisust ja stabiilsust igal sammul.

Valdo Lust

politsei- ja piirivalveameti peakaplan