Päevateema mõte peab „pähklikoorde“ mahtuma
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Elu ja Inimesed, Looming / Number: 20. november 2024 Nr 43 /
Lõppeval kirikuaastal tegi Eesti Kirikule iganädalast kaastööd Viljandi praostkonna praost Hedi Vilumaa, kellelt sai iga lehenumbri leheküljel „Pühapäevaks“ lugeda eeloleva pühapäeva kirjakoha lahtimõtestamist ja selle juurde liidetud palvet.
Küsimusele, kui lihtne oli vastata toimetuse ettepanekule sisustada terve aasta jumalasõna lahti mõtestavat rubriiki, vastab Vilumaa: „Ega see kerge ei olnud. Tuli täpsemalt mõelda oma ajakavale aasta lõikes juba ette.“
Vaimulik lisab, et küsis toimetuselt mitu korda lähteülesande üle, et „saaksime eesmärgist ikka üheselt aru“, ning lisab, et kui asja tuum käes, oli lihtsam edasi minna.
On ehk lihtne ette kujutada, mida nädalast nädalasse kestev ülesanne tegijalt nõuab – aega, rutiini … Aga kas on võimalik ka esile tõsta, mida see tegevus vaimulikule andis?
„Käsitlesin „Päevateema” rubriiki kui lehejutluse kõrval olevat teise vaatega impulsi andmise kohta, mis oleks ergutuseks nii iganädalasele jutlustajale kui ka kirikuskäijale või siis lihtsalt tavalugejale,“ vastab Vilumaa.
Ta lisab: „Kindla pikkusega teksti koostamine on alati üks suur sõnade kaalumine ja mõõtmine, mille juures mõte peab pähklikoore sisse ära mahtuma.“
Lihtsalt ja selgelt eluliste ja oluliste asjade väljaütlemise oskust tuleb tema sõnul igal vaimulikul pidevalt treenida ja eri žanride lühivormid annavad selleks hea võimaluse. „Aasta on väga pikk aeg sellise töö jaoks, spontaanselt lähenedes võib jänni jääda ning kasuks tuleb tegevuse süstematiseerimine.“
Hedi Vilumaa märgib, et rahva seas liikudes on isegi üllatav kuulda, kui paljud seda rubriiki loevad. „Sain head tagasisidet ja tänan selle eest väga! See kinnitab, et vajadus pühakirja sõna ja selle seletamise järele on väga suur ega kao kuskile,“ märgib ta.
Küsimusele, mida soovitaks oma ametikaaslasele, kes teatepulga algaval kirikuaastal üle võtab, vastab Hedi Vilumaa: „Rõõmsat pealehakkamist, kestmist ja horisontide avardamist!“
Liina Raudvassar
