Haljala kirikut kaitseb uus katus

Haljala Püha Mauritiuse koguduse keskaegne kirikuhoone on pääsenud avariilisest olukorrast ning saanud uue katuse.
Kui OÜ Wunibald Ehitus paari aasta eest Haljala kiriku pikihoone katust restaureerima hakkas, laiutas seal umbes kuue ruutmeetri suurune auk ning võlvid olid läbi vettinud. Toonane pehme talv päästis õnneks võlve lõhki külmumast. Katusetöid pikihoonel alustati jaanuaris 2007. OÜ Rändmeister jätkas altariruumi, käärkambri ja tõllakuuri katusega.
«Haljala kiriku katus oli seni EELK kirikutest kõige õnnetumas seisus. Tööde käigus läks pilt veel hullemaks – käärkambri kandekonstruktsioonist ei olnud kahjuks midagi säilitada, tuli kõik uuesti teha, kasutades ajaloolises laadis puusepaliiteid ja materjali ristlõikeid,» rääkis kunstiajaloolane ja OÜ Rändmeister juhataja Juhan Kilumets.
Kilumets selgitas, et ligi kahemeetrise paksusega müürid imavad katkise katuse puhul kiiresti vett, kuid vajavad väga pikka aega kuivamiseks. Kui need ei ole kuivanud, on raske plaanida fassaadi- või interjööritöid. «Põhiline on nüüd tehtud – seinad on kaitstud ja hakkavad vaikselt kuivama,» märkis Juhan Kilumets. Uuel katusel on altariruumi ja pikihoone osal vihmaveerennid ja -torud. Käärkambri katuselt juhitakse vesi laia räästaga hoonest eemale.
Tõllakuur on ehitatud algselt kabelina, tõenäoliselt on põranda alla ka varasematel aegadel maetud. Haljala kiriku õpetaja Margit Nirgi sõnul võiks siin tulevikus olla talvekabel. 
«Haljala kiriku õpetaja ja kogudus on praegu kõige õnnelikumad inimesed tervel Virumaal. Üle pikkade aastakümnete võime näha seda imelist pilti, et Haljala kirikut katab terve uus ilus katus, mis võimaldab edaspidist remonditööd,» rääkis koguduse õpetaja Margit Nirgi.
«Tahan kogu südamest tänada kõiki toetajaid, ehitajaid, kogudust ja inimesi üle Eesti, kes on annetanud ja palvetanud selle kiriku katuse valmimise ja Haljala renessansi pärast nii vaimulikus kui ehituslikus mõttes. Lisaks riigi rahaeraldusele on olnud ka eraannetajaid, samuti on suureks toeks olnud Haljala vallavalitsus ning eriline tänu kuulub muinsuskaitse töötajatele.»
Eelmisel reedel, mil OÜ Rändmeister andis ülevaate katusega tehtud töödest, astus täiesti juhuslikult Haljala kirikusse sisse ka August Wilhelm von Harpe, üks Haljala kirikuga seotud aadlikest, kes on remonditöid rahaliselt toetanud. «See kirik on minu jaoks väga tähtis, siin on meie perekonnahaud, olen siin kirikus ristitud ja siinkandis üles kasvanud,» rääkis praegu Saksamaal elav aadlike järeltulija.

Katrin Kuljus,
Virumaa Teataja

Haljala Püha Mauritiuse kirik

•   On pühendatud varakristliku aja mustanahalisele Rooma leegionärist usutunnistajale Mauritiusele.
•   Asub poolel teel Rakvere linnusest Toolsesse ja valmis keskaja lõpuks tõeliselt vägeva kantsina ka sõjalises mõttes.
•   Kooriruum, mida pikihoonest eraldab teravatipuline võidukaar, on silmapaistvalt kõrge ristvõlviga.
•   Torni on pikne korduvalt põlema süüdanud. Seepärast pärineb tornikiivri praegune kuju aastast 1865.

Allikas: Viru praostkonna kirikud, 2003