Isamaalane Mati Rosenstein saab 80aastaseks

Au on õnnitleda Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse- ja hoolekandetegelast Mati Rosensteini, kes saab 2. juulil 80-aastaseks. Tunnustus ka juubilari pereliikmetele, kes on tema kõrval seisnud ja ta tänasesse päeva toonud.

Mati ise ning mitmed tema lapsepõlve-, kooli-, seltsi- ja teekaaslased on samuti jõudnud või jõudmas kõrgesse ikka. Suured teod ja ettevõtmised on jäänud minevikku, nüüd on õigus loorbereil puhata ja olnut meenutada.

Mati perekonna, eelkõige aga kirikuõpetajast isa (Ernst Rosenstein, 1915–1998 – toim.) elutöö, Pärnu-Jaagupi luteriusu kiriku elushoidmine, sai väärika krooni uskumatult vägeva kivikatuse näol! Olgu tänatud need, kes rahakotiraudu liigutasid, sest maakonna vanimaid kirikuid oli seda väärt.

2022. aastal meenutas Jaagupi rahvas suurejooneliselt Eesti järjekorras kuuenda vabadussamba esmaavamise sajandilist aastapäeva. Oli, mida meenutada. Mõne kuuga kogus kohalik muinsuskaitse selts 1988. aasta sügisel üüratu rahasumma ja pani järgmise aasta 18. juunil sellega püsti kuldkirjadega sihvaka vabadussamba, üheltki punaparunilt ega kõrgel kohal istunud endiselt parteitöötajalt kopikatki kerjamata.

Hea sõnaga meenutasid jaaguplased ja uduverelased 2023. aastal Eesti õigeusu kiriku kohaliku ja Tallinna Issanda Muutmise peakiriku ülempreestri Emmanuel Kirsi ning 2024. aastal Memento esiritta kuulunud uduverelasest vabadusvõitleja Elmar Joosepi sajandat sünniaastapäeva.

See, mille eest hoiatas Eesti õigeusu kiriku taastaja isa Emmanuel 35 aastat tagasi, hakkab alles nüüd tasapisi mõne esipoliitiku juuste alla imbuma. Itta vaadates on enamik „usupuhastustööd“ veel tegemata, sest omad kõrgete tiitlitega kodukootud „usuvabaduse kaitsjad“ seisavad põiki teel ees.

Mullu 27. veebruaril möödus 75 aastat Pärnu-Jaagupi naabruses elanud metsavendade Ertsma punkrilahingust. Tore, et meil on sündmuskoha lähedal väärikas mälestuskivi, kus seda traagilist ajaloosündmust meenutada. Jällegi kummardus Jaagupi muinsuskaitsjatele ja nende juhile Matile!

Selle aasta 10. mail jäi seljataha Jaagupi kooli 345. aastapäev ja taas on võimalus tänada kohalikke muinsuskaitsjaid, kes alustasid selle rootsiaegse taustaga aastapäevade saagat täpselt pool sajandit tagasi.

Nad tähistasid viieaastase eeltöö järel Jaagupi kunagise kooli-, täpsemalt köstrimaja aseme kivisse raiutud aastaarvudega 1680–1980. Siit sai alguse see, millest hiljem kujunes rootsiaegsete koolide liikumine, mis ametlikult vormistati 1984. aastal Turba keskkoolis ja mida juhib Forseliuse Selts, kuhu kuulub ka meie kool.

Ka kaunistab kooli parki meie kooli nimekale kasvandikule, Tartu Ülikooli ilmastikuteadlasest professorile Kaarel Kirdele tema 100. sünniaastapäevaks 1992 püstitatud sepistuulelipp, mis hoiatab, et siin öeldu on jaaguplaste isamaalise rahvusliku ajaloomälu jäädvustamise pudemed, tööde nimekiri ise on üsna pikk ja kirjas seltsi ajalooraamatus.

Kõike seda on õigus koos Matiga täna ja edaspidi meelde tuletada. Palve nooremale põlvkonnale: kui kiriku- või surnuaia noolsirged mitmesajameetrised piirdemüürid kipuvad murenema, pange palun käed külge, sest veteranidest pole enam asja.

Mati õnnitlejateks on Pärnu-Jaagupi kunagise keskkooli 8. lend (1963), muinsuskaitsjad, hoolealused ja töökaaslased tema Halinga turvakodust, Põhja-Pärnumaa vallavalitsus, Jakobi luteriusu kogudus ning Isamaa erakonnakaaslased.

Aldo Kals

teekaaslane