Kirikuelu kesksete ja päevakajaliste küsimuste üle asjatundlikult ning argumenteeritult arutamiseks on loodud EELK teoloogilise arutelu strateegia aastateks 2024–2029. Teoloogilise arutelustrateegia väljatöötamist ja arutelude ajakava tutvustavad Eesti Kirikule protsessi juhtinud piiskop Marko Tiitus ja teoloog dr Priit Rohtmets.
Marko Tiitus (vasakul) ja Priit Rohtmets 2021.a Halliste kalmistul riigivanem Friedrich Akeli perekonna hauaplatsil. Foto: Priit Rohtmetsa erakogu
Eesti Kiriku tähelepanelik lugeja on kursis, et teoloogilise arutelu strateegia väljatöötamine on kestnud aastaid. Kirikuleht on vahendanud teemaga seotud uudiseid ning usutlusi protsessi võtmeisikutega.
Astumaks järgmine samm
„Protsess on pikk olnud,“ tunnistab Priit Rohtmets ja lisab: „See sai ametlikult alguse 10. veebruaril 2021. aastal, kui kirikuvalitsusele saadeti avaldus, millele olid alla kirjutanud toonane vaimulike konverentsi esimees Urmas Nagel, TÜ usuteaduskonna toonane juhataja dr Urmas Nõmmik, Usuteaduse Instituudi toonane rektori kohusetäitja Marko Tiitus ja mina Akadeemilise Teoloogia Seltsi toonase sekretärina.“
Teoloogilist arutelu on luteri kirikus kogu aeg peetud ja tegemist ei ole mingil juhul algatusega tühjalt kohalt.
Rohtmetsa sõnul sõnastati kirikuvalitsusele saadetud tekstis kokkuvõtlikult, miks võiks teoloogilise aruteluga astuda kirikus järgmise sammu. Arvestades, et teoloogilist arutelu on luteri kirikus kogu aeg peetud ja tegemist ei ole mingil juhul algatusega tühjalt kohalt.
Kirjas põhjendati teoloogilise arutelu konkreetse raamistiku loomise vajadust sooviga tagada kiriku ühtsus. Viidates viimaste aastate praktikale, kus kirikus on terav vastandumine saanud üha nähtavamaks, kutsusid kirjale allakirjutanud konsistooriumi üles asutama koostöökogu.
„Teine tahk ühtsuse ja rahu kõrval oli teoloogilise arutelu kvaliteet,“ jätkab Priit Rohtmets. Teoloogilise arutelu kvaliteet peab paranema ning selle saavutamiseks tuleb süstemaatilisi samme astuda, oli mõte, mida vahendati kirjalikus pöördumises.
„Et see ei oleks vaid Facebooki postituste laadis, vaid eeldaks põhjalikumat läbimõtlemist, ka läbi kirjutamist ja oma seisukohtade esitamist kirikus esinevatelt eri pooltelt.“
