Palve risti ees

Suurel nädalal kutsub kirik inimesi süvenema Kristuse kannatustesse ja ristisurmasse.
Mida teha, et võiksime kannatuse ja risti sõnumit mõista? Esimene on kindlasti see, et tuleme kirikusse jumalateenistusele ja avame Piibli ka kodus. Tuntud on mitmed vanad Kristuse kannatuste teemalised palvused ja mõtisklused: «Püha ristitee» oma klassikalise 14 peatusega kui ka kaasaegsetes lühemates-pikemates vormides; «7 sõna ristil», samuti mõtiskluste ja muusikateoste näol.
Meie vanades kirikukäsiraamatutes on kaheksasse ossa jagatud Kristuse kannatuslugu, mis on kokkuvõte neljas evangeeliumis kirjapandust. Kannatuslugu loeti osade kaupa paastuaja argipäeva teenistustel ja viimased osad Suurel Reedel.
Soome ja Rootsi 17.–19. sajandi palveraamatuis ilmus omanäoline «Õnnistegija kannatamise kellalöögid», kus mõtiskletakse Jeesuse kannatustest tundide kaupa alates neljapäeva õhtust kuni reede õhtuni. Ka meie vanades 19. sajandi laulu- ja palveraamatutes leidub sisukat palve- ja mõtisklusainet.
Kaasaegne sotsiaalne piiblitõlgendus kõrvutab sageli inimest Jeesusega, inimese häda Kristuse kannatustega. Tõsi, meile ehk isegi toob leevendust teadmine, et Jeesuski on tundnud inimlikku valu ja ahastanud mahajäetuse pärast. Kuid Kristuse kannatus peaks meid suunama märkama ka teiste valu ja nägema oma osa selle põhjustes. Popiks on muutunud jutt paastust n-ö dieedivormina. Kuid raskem on paastuda nii, et toidust või lõbudest kokku hoitud raha antakse heategevusele.
Suure Reede sündmustest kõlab ennekõike läbi aga see mõte: minu kurjus, hoolimatus, isekus ja rumalus, minu patt, ka minu kannatus teevad Kristusele valu. Kui me märkame tõsta silmad oma haavadelt Kristuse haavadele, leiame midagi palju suuremat. Leiame lunastuse tee.
Vanas palveraamatus on see mõte valatud palveks.
Selline palve on nähtavasti kõige lühem ja kõnekam vorm, et välja öelda Suure Reede sügav sõnum:
«Issand, ma tänan sind sinu alandliku palve eest, kui sa Ketsemani aias silmili maas Jumalat kummardasid ja iseennast minu asemel Jumalale ohvriks andsid. Ma tänan sind sinu köidikute eest, millega sa olid kinni seotud nagu kurjategija, sest sa tahtsid mind lahti päästa igavese surma paeltest. Ma tänan sind sinu haavade pärast, kui sind minu pattude pärast piitsaga löödi. Ma tänan sind sinu suure alandlikkuse ja tasase meele pärast, millega sa minu kõrkuse, auahnuse, viha ja tigeduse eest oled tasunud. Ma tänan sind, et sa oled mind oma ristisurma läbi päästnud viimsest ja hirmsast Jumala kohtust. Ma tänan sind sinu kibuvitsakrooni pärast, mida sa minu heaks kannad, et sa võiksid mind ehtida igavese aukrooniga. Ma tänan sind, et sa oled kui äraneetu taeva ja maa vahel risti poodud ja seeläbi mind igavesest needusest lunastanud. —
Mina tänan sind, et sa risti peal palvetasid oma vaenlaste ja ka minu eest, kelle patud sind risti peale saatsid, ja ütlesid: ‘Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!’
Ma tänan sind sõna eest, mille sa ütlesid Johannesele: ‘Vaata, see on sinu ema!’ Küll sa võtad ka minu eest muret kanda ja kurbuses mind rõõmustada.
Ma tänan sind ka nende rõõmsate sõnade eest: ‘Juba täna oled sa koos minuga paradiisis!’ Ma palun sind, mõtle ka minu peale oma riigis ja ava mullegi surma tunnil paradiisi uks, et ma võiksin täis lootust rõõmsalt lahkuda.
Ma tänan ka su suure hinge häda pärast, milles sa kisendasid: ‘Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid!’ Kinnita selle läbi mu usku, et sa ei jäta mind surma hädas maha, vaid tahad kui minu Issand ja minu Jumal mind kõigest hädast päästa ja mind õndsaks teha.
Ma tänan sind sinu janu pärast, kui sa ütlesid: ‘Mul on janu!’ Olgu sul janu ka minu hinge õnne järele ja kustuta minu janu oma eluveega.
Kiitus ja tänu olgu sulle ka su rõõmsa sõna eest: ‘See on lõpetatud!’ Sest nüüd oled sa ka viimase sendi minu eest tasunud Jumala kohtu ees ja minu õnnistuse otsus on sinu käes.
Seepärast tänan sind ka su viimase sõna eest: ‘Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!’ Sest sinu surm on mind Jumalaga lepitanud ja minu surma ära neelanud, et ma ka oma vaimu sinu ja oma taevase Isa kätte võin anda ja tema armu sees hingata igavesti.»
Peeter Paenurm

Jeesus lüüakse risti
Nad võtsid nüüd Jeesuse – ja ta läks välja, kandes ise oma risti Pealuuasemeks hüütud paika, mida heebrea keeles kutsutakse Kolgataks. Seal nad lõid risti tema ja temaga koos kaks muud surmamõistetut, teine teisele poole, aga Jeesuse keskele.
Aga Pilaatus kirjutas ka sildi ja pani selle risti külge. Sellele oli kirjutatud: «Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas.» Seda silti luges palju juute, sest paik, kus Jeesus risti löödi, oli linna lähedal, ning silt oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeles.
Johannese evangeelium 19:17-20