Julgeme tunnistada oma usku
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Elu ja Inimesed, Teoloogia, Uudised / Number: 29. jaanuar 2025 Nr 4 /
Käesoleva kalendriaasta teemaks on Eesti Kirikute Nõukogu valinud „Tunnistatud usk“ ja sellega soovitakse tähistada erinevaid kirikuid ühendava Nikaia usutunnistuse 1700. aastapäeva.
„Aastale teema valimisel lähtume arengutest ühiskonnas ja kirikutes ning uurime, mis küsimused või ka aastapäevad on fookuses. Samuti püüame analüüsida, millistel märksõnadel võiks olla laiemat kõlapinda,“ räägib Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) täitevsekretär Vilver Oras.
Palve on usu tunnistamine
Täitevsekretäri sõnul on käesoleva aasta teemavalik seotud kirikuloolise sündmusega: 1700 aastat möödub Nikaia usutunnistuse sõnastamisest aastal 325. „Seda aastapäeva tähistatakse mitmes kirikus ning leidsime, et usutunnistuse teema fookusesse võtta oleks ilus ja õige. Jõudes tunnistatud usu sõnastuseni leidsime, et arengud ühiskonnas toovad esile vajaduse tunnistada oma usku,“ sõnab ta.
Teema-aasta sõnastuse „Tunnistatud usk“ autor on EKNi president peapiiskop Urmas Viilma.
Vilver Oras selgitab, et teema-aasta programm on veel koostamisel, sellega tegeleb nõukogus strateegiatoimkond. Näiteks kavandatakse temaatilist konverentsi. Planeeritavad üritused tõukuvad mõneti möödunud aasta teemast, mis keskendus meieisapalvele: „Ka palve on tunnistus ning seega on need teemad lõimuvad.“
Nikaia usutunnistus
Täna Türgi territooriumil Bursa provintsis asuv Izniki linnake oli Bütsantsi ajal tuntud Nikaia nime all ning on läinud kirikulukku kui koht, kus peeti mitu oikumeenilist kirikukogu ning sõnastati usu põhimõtted, millest juhindutakse tänini. Konstantinoopolist, tänasest Istanbulist asub see 90 km kaugusel.
„See, mida me nimetame Nikaia usutunnistuseks, on õigupoolest Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus, mis sai lõpliku kuju 381. aastal teisel üleilmsel kirikukogul,“ selgitab teoloogiadoktor Veiko Vihuri ja vastates küsimusele, kui muutumatuks on jäänud algne tekst, sedastab: „Sellest alates on usutunnistuse tekst jäänud tõesti muutumatuks.“
Õp Vihuri lisab, et algset teksti täiendab ja omal moel kinnitab ka läänes sisse viidud täiendus filioque (sõnad „ja Pojast“). See täiendus sedastab, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui Pojast. Ta märgib, et idakirikud seda täiendust aga ei aktsepteeri ja on jäänud algse, muutmata variandi juurde.
Küsimusele, kui üldkasutatav on Nikaia usutunnistus erinevates kirikutes, vastab õp Vihuri, et ta ei oska rääkida kõikide konfessioonide eest, kuid roomakatoliku ja õigeusu kirikutes loetakse või lauldakse Nikaia usutunnistust igal missal või liturgial, kus see ette nähtud on.
Ühendab ida- ja läänekirikut
Apostlikku usutunnistust, mis on tekkinud läänes, õigeusukirikud teatavasti ei kasuta. Nii on Nikaia usutunnistusel ida- ja läänekirikuid ühendav staatus.
„Luterlik kirik on oma õpetuse alusena omaks võtnud kolm vanakiriku usutunnistust – need on Nikaia, apostlik ja Athanasiuse usutunnistus,“ sedastab teoloog ja tuletab meelde, et möödunud aastal tuli Luterliku Maailmaliidu ja õigeusu kiriku teoloogilise dialoogi rahvusvaheline ühiskomisjon välja avaldusega, milles kutsuti üles pöörama tähelepanu Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse algsele sõnastusele ning mõtlema Kolmainsust ja Püha Vaimu puudutavad teoloogilised küsimused uuesti läbi. ( https://www.meiekirik.net/index.php/art/2643-uehisavaldus-filioque-kohta )
Suurtel kirikupühadel
Luterlikes kirikutes, vähemalt meil Eestis, loetakse Nikaia usutunnistust vaid suurtel kirikupühadel. Miks see on nii, et oska Veiko Vihuri ühest vastust pakkuda.
„Ega sellel teoloogilist põhjendust ei olegi, sest Nikaia usutunnistus on juba vanast ajast peale olnud just nimelt kirikurahva, koguduse ühine tunnistus jumalateenistusel,“ märgib ta.
Luterluses sai apostlik usutunnistus kogudusele selgeks Lutheri katekismuste kaudu ja on seetõttu tuttavam. „Kui vaadata jumalateenistuste käsiraamatuid, siis oli juba Rootsi ajal ette nähtud, et Nikaia usutunnistust loetakse suurtel pühadel,“ lisab Vihuri.
„Nikaia usutunnistus kujutab endast kristliku usu lühikokkuvõtet,“ märgib Vihuri ja arutleb, et kui eristada selle teksti tuuma, siis on selleks kahtlemata kolmainuõpetus. Nikaia usutunnistus on teoloogi kinnitusel üleilmse kiriku trinitaarse usu väljendus.
Liina Raudvassar