Sinod arutles Piibli tõlgendamise ja luterliku identiteedi üle
SUUR LUGU
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Sündmused, Uudised / Number: 12. november 2025 Nr 41 /
Tallinnas toimunud ühissinod tõi kokku vaimulikud ja koguduste esindajad, et mõelda kiriku õpetuse üle. Arutleti Piibli tõlgendamise ning luterliku identiteedi tähenduse teemal.
30. oktoobril toimus Põhja-Eesti piiskopkonna ning Tallinna peapiiskopkonna ühissinod. Päev algas jumalateenistusega Tallinna toomkirikus, kus teenisid peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Ove Sander koos praostidega. Päev lõppes praostkondlike sinoditega.
Peapiiskop Viilma rõhutas oma sinodi avasõnades Toomkoolis, et 1. advent ei ole enam kaugel ja ees seisab kogu kirikut hõlmav üleminek uuele ühtlustatud jumalateenistuse korrale. „Osa luterlikust identiteedist on see, et oleme liturgiline kirik,” ütles Viilma.
Urmas Viilma: „Asume teekonnale, kus mugavustsoonist tuleb välja tulla."
„Kõik kogudused võiksid kokku leppida, milliseid valikuid korras tehakse. Iga muudatus vajab harjumist. Asume teekonnale, kus mugavustsoonist tuleb välja tulla. Iga kogudus võib oma vihiku koostada, aga see peab põhinema etteantud valikutel.”
Piiskop Ove Sander kutsus osalejaid kaasa mõtlema: „Soovin, et see päev oleks kantud vaimust ja vaibist,” sõnas ta. Sinodi keskmes olid arutlusringid kahel olulisel teemal: Piibli autoriteet ja tõlgendamine ning luterliku identiteedi ja õigeksmõistuõpetuse tähendus.
Galerii fotod: Erik Peinar
Piibel kui tõlgenduse ja ilmutuse raamat
Esimese arutelu teemaks oli Piibli autoriteet ja tõlgendamine. Arutlust juhtis oskuslikult ajakirjanik Joonas Hellerma ning vestluses osalesid teoloog ja õppejõud, Tallinna Kaarli koguduse abiõpetaja Jaan Lahe, Kohila Mõisakooli arendusjuht ja Saku koguduse juhatuse esimees Kristiina Seppel, Paide koguduse õpetaja, abipraost Andres Tšumakov ning Rannamõisa koguduse liige, kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim.
Jaan Lahe avas arutelu töörühma nimel: „Piibel on kristliku õpetuse aluseks. Selleks, et seda praktikas rakendada, on vaja seda mõista. Mõistmine on võimalik ainult tõlgendusprotsessi kaudu.“ Ta rõhutas, et iga lugemine on juba tõlgendamine, „ka tõlge on tõlgendus“.
