Uude kirikuaastasse ühtlustatud korraga
/ Autor: Kätlin Liimets, Liina Raudvassar, Sippie Guth / Rubriik: Elu ja Inimesed, Kogudus, Uudised / Number: 26. november 2025 Nr 43 /
Esimesest advendist, 30. novembrist hakkab EELKs kehtima ühtlustatud peajumalateenistuse kord. Eesti Kirik tunneb huvi, kuidas kogudustes on selleks ettevalmistused sujunud. Kas ja mida on üleminekuks ette võetud?
Pöördume linna- ja maapiirkonna koguduste õpetajate poole, valides kogudusi kodumaa eri nurkadest. Laekunud vastustest ilmneb, et vaimulikud koos oma kogudusega suhtuvad otsusesse kuulekalt ning keegi vastanutest ei väljenda soovi korraldust ignoreerida.
Käsmu, Narva ja Haljala koguduse õpetaja Urmas Karileet:
Käsmu, Haljala ja Narva koguduse jumalateenistustel on kasutusel EELK käsiraamatu missakord nr 1, mis on suures osas olnud aluseks ka ühtlustatud jumalateenistuste korrale uues missavihikus.
Alates uuest kirikuaastast lisandub meie kogudustes vaid üks väike liturgiline täiendus, kus enne kirikupalvet soovib vaimulik, et Issand oleks kogudusega. Enamik kogudusest üldjuhul missavihikut ei kasuta, kuna neil, kes regulaarselt jumalateenistusel käivad, on koguduse vastulaused ja vastulaulud peas.
Uutel koguduseliikmetel saab olema veidi keerulisem jälgida jumalateenistuse kulgu, kuna samade missaelementide valikuvõimalusi on uues missavihikus enam kui seni. Aga kõik on õpitav ja usun, et vähese harjutamisega saab ka see selgeks, kus ja kuidas leida missavihikus üles õiged kohad, mida koguduse poolt öelda või laulda.
Kokkuvõttes suhtume Käsmus, Haljalas ja Narvas positiivselt uude ühtlustatud liturgiakorda ning ootame huviga selle kasutuselevõtmist.
Kuna Narva koguduses toimuvad jumalateenistused kolmes keeles, lisaks eesti keelele ka vene ja soome keeles, siis teen ettepaneku ühtlustatud jumalateenistuste kord tõlkida ka vähemalt vene keelde, et üle Eesti võiks ka vene keeles toimuda teenistused ühtlustatud korra järgi.
Hetkel peetakse EELK venekeelsed jumalateenistused kahe erineva korra järgi. Tallinnas Lasnamäel kasutatakse Siberi Luterliku Kiriku venekeelset liturgiat ja Narvas Ingeri Luterliku Kiriku venekeelset liturgiat. Erinevus nende kahe korra vahel on paraku küllaltki suur.
See raskendab kahjuks vaimulike ja kirikumuusikute vastastikust asendamist EELK venekeelsetel teenistustel. Loodan, et mõne aja pärast on EELKs kasutusel ka venekeelne ühtlustatud jumalateenistuse kord.
