Armastus annab elule tähenduse
/ Autor: Urmas Viilma / Rubriik: Arvamus / Number: 25. veebruar 2026 Nr 8 /
Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid! Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:12–13)
Jeesus seob armastuse käsu valmisolekuga eneseohverduseks. Ta ütleb, et üksteist tuleb armastada Jeesuse enda eeskujul: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!
Võitlusväljal aadete ja väärtuste – vabaduse ja iseseisvuse, isamaa- ja vennaarmastuse – eest oma elu ohvriks toonud kangelased on teinud seda, mida Jumala Poeg tegi, kui lasi valada oma verel kõigi inimeste pääsemise eest. Mehed, kes surid Vabadussõjas, päästsid oma verega oma rahva ja lõid eeldused Vabadussõja võitmiseks ning noore iseseisva Eesti Vabariigi ülesehitamiseks. Et saavutada rahu, tuli valada ohvriverd.
Henrik Visnapuu on Vabadussõjas langenud noorte sõdurite mälestuseks kirjutanud 1920. aastal:
Nii ilus on surra, kui oled noor,
Nii päikesen magama minna.
Su ümber on sõprade leinai koor,
sa nende südamen igavest noor,
said ruttu ju Jumala linna.
Luuletaja peab noorena langemise ilu all silmas kõike seda, mis teeb suremise tähendusrikkaks – selleks on armastus. Kuid armastus, ehk kõik see, mille nimel võitlusesse asuti, teeb ka elamise tähendusrikkaks. Jeesus nimetas suremist oma sõprade eest – kelleks on lähimad võitluskaaslased, aga laiendatult iga ligimene, sealhulgas lähedased, ka kodu, isamaa, rahvas ja riik – kõige suuremaks armastuseks.
Aga seesama armastus annab ka meie elule tähenduse. Andis nende elule, keda täna mälestame ja kes Vabadussõjas hukkusid, ning annab ka igale armastuse nimel langenu elule meie kaasajal – olgu missioonidel, teenistusülesannete täitmisel või ka lahinguväljal Kremli kurjuse vastu Ukrainas. Armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid! (Jh 15:12), ütleb Jeesus.
Palve: Issand Jumal, me täname Sind selle armu eest, millega Sa meie maad ja rahvast oled läbi ajaloo kandnud ja aidanud. Me mälestame kõiki, kes on meie isamaad armastusega kaitstes pidanud loovutama oma elu. Palvetame Ukrainas õiglase rahu saavutamise pärast ning anname Sinu hoole alla kõik hukkunute hinged. Hoia meid, meie juhte, meie maad ja meie rahvast. Aamen.
Meie Isa, kes Sa oled taevas.
Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu.
Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.
Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev.
Ja anna meile andeks meie võlad,
nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.
Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast.
Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.
Õnnistagu teid kõiki Isa ja Poeg ja Püha Vaim. Aamen.
Urmas Viilma
peapiiskop
Palvus on peetud 24. veebruaril Vabadussõja võidusamba jalamil toimunud mälestustalitusel
