Helju Taniloo: Olen siiani usklik ja loen õhtupalvet, vahel aga unustan
SUUR LUGU
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Elu ja Inimesed, Portreelood / Number: 08. aprill 2026 Nr 14 /
14. märtsil 100aastaseks saanud tartlanna Helju Taniloo on tänulik Taevaisale, kes talle pikaks eluteeks hea tervise ja rõõmsa meele on andnud. Mures olijatele on tal aga hea soovitus: „Kui on halb tuju, tuleb laulda. Laul teeb rinna rõõmsaks, lahkeks, lõbusaks …“
Proua Taniloole 1. aprillil külla jõudes uurin, kas üldtuntud naljapäeval ka tema peres villast on visatud. „Ikka tegime nalja. Meelde väga ükski nali nüüd ei tule, aga selliseid lapsemeelseid ja lapsikuid me tegime ja see oli tore, lastele suureks rõõmuks,“ ütleb ta elavnedes meenutades aega, mil ta nende avaras ateljeekorteris üksi ei elanud nagu täna.
Pere kõige olulisem
Küsimusele, millised ajad olid elus ilusaimad, tuleb vastus kärmelt: „Ikka siis, kui lapsed väiksed olid.“ Siis kui päevad olid tegusad ja jõude istumiseks sellist aega polnud nagu täna."
Helju Tanilooga suheldes on raske uskuda, et vestluskaaslase sünniaastaks on 1926. Et siis oli Eesti Vabariik veel lapsekingades ning et Helju sirgus suureks koos oma riigiga.
Rõõmsa näo üle liigub äkki vari, andes märku rõõmukarikasse jõudnud tõrvapiisast. Ta meenutab Endel Tanilood (1923–2019), kellega abielu kestis 70 aastat. Seitse aastat tagasi jäi Helju leseks ja meie jutt toob taaskord meelde, et kaasat enam pole. On muidugi naise mälestustes ning kõigis Helju lugudes, mis räägivad elu ilusamatest aastatest.
