Valga praostkond soovib jätkata Agenda korraga

Tänavu 100 aasta juubelit tähistav Valga praostkond pidas sinodit 7. mail Lüllemäel. Lisaks tavapärasele sinoditööle toimus meelsushääletus, millega väljendati üksmeelselt soovi, et Valga praostkonna kogudused saaksid jätkata Agenda peajumalateenistuse korraga.

Sinodipäev Lüllemäel oli tihe ja algas Karula Muinsuskaitse Seltsi ruumides pastor loci Enno Tanilase tunnipikkuse ettekandega „Elias Lönnrot külas Lõuna-Eestis 1844“. Soome rahvuseepose koostaja elulugu, tegevus ja eriti pooleaastane külaskäik 182 aastat tagasi Eestisse oli köitev kultuuriretk, mida õp Tanilas muljetavaldava pädevusega jagas.

Palgatoetuse jagamine tekitas rahulolematust

Pärast jumalateenistust Karula kirikus toimus sealsamas ka sinodikoosolek. 38 hääleõiguslikust sinodisaadikust oli kohal 31. Koosolekut juhatas praost Mart Jaanson ja asejuhatajana toetati Karula koguduse juhatuse liiget Marje Tanilast.

Häältelugemiskomisjoni valitud Jaan Eensaar, Aare Nõmm ja Urve Hämäläinen said kohe oma tööd alustada, sest sinodi päevakavasse tehti mitmeid muudatusettepanekuid. Selle tulemusena said sinodil sõna kirikukogu saadikud, et anda ülevaade oma tegevusest, jäeti välja koguduste sõnavõtud ja tõsteti piiskop Marko Tiituse palvel ettepoole tema sõnavõtt ja ühtlustatud jumalateenistuse korda puudutav päevakorrapunkt.

Koguduste sõnavõttude väljajättu ei toetanud Sangaste koguduse abiõpetaja Ivo Pill, paludes endale sõna, milles ta väljendas rahulolematust, et Sangaste kogudus jäi tänavu ilma solidaarsuskassa palgatoetusest.

„Palgatoetuse süsteem on muudetud, otsustusõigus on nüüd antud praostkonnale. Praostkonna nõukogu otsustas ühehäälselt, et pole eetiline anda toetust kogudusele, kel on praostkonnakassa maks maksmata umbes 3000 euro ulatuses. Ei ole sobilik toetada kogudust, kes on solidaarsuse unarusse jätnud,“ kõlas praost Jaansoni vastus.

Praostkonnas on elav tegevus

„Kokkuvõttes võib öelda, et Valga praostkonnal läks aruandeaastal 2025 hästi,“ jagas praost oma aruandes. Annetajaliikmete arvult (909) oldi aruandeaastal praostkondade seas küll eelviimased, kuid jumalateenistuslik ja kultuurielu oli sellele vaatamata elav, kaasates ja innustades ka teisi EELK kogudusi ja praostkondi.

Näiteks peeti kaks laulupäeva – Sangastes ja Nõunis, toimus noortelaager Soontagas ja ülekirikuline noortefestival JäPe Puhjas. Soome misjonäride abiga jätkati praostkonna noorteõhtutega.

Hästi saadi hakkama ka majanduslikult. Praostkonna eelarve tuludest suurem osa tuli küll Soome misjoniseltsilt Kylväjä, kuid selline toetus oli omakorda tingitud Kylväjä usaldusest tubli laste- ja noorsootöö vastu.

Märkimisväärne oli ka praostkonna töö kirikuhoonete ja muude kogudusehoonete parendamisel, mille eest ollakse tänulikud juba kümme aastat praostkonna palgal olevale projektijuhile Miina-Liisa Kuusemaale.

„Olen veendunud, et kõik meie koguduste töötegijad on pühendunud ja armastavad Jumalat, oskavad inimesi juhtida usu eesmärgini, hingede päästeni,“ ütles praost tänulikult.

Piiskop Tiituse ettekanne

„Puudutan kolme teemat: noortetöö, ühtlustatud jumalateenistuse kord ja kiriklik identiteet. Need asjad on mul südamel,“ tegi piiskop Tiitus oma ettekandele sissejuhatuse.

Piiskop võrdles EELK Noortekogu loomist 1990ndate alguse olukorraga, mil uus põlvkond hakkas kirikus oma panust andma, ja palus kogudustel leida oma delegaat septembris toimuvale noortekogule: „See on oluline, kuna soovime kaasata noori kiriku juhtimisse. Kui saadate oma noore, siis ta lülitub teiste kirikunoortega ühte võrgustikku. Tekib sünergia.“

Piiskop Tiitus võttis esmalt vastata kirikukogul esitatud arupärimisele ühtlustatud jumalateenistuse korra kehtestamise kohta. Viis kirikukogu saadikut, nende seas algataja Jaan Eensaar, küsisid selles dokumendis õiguslikke aluseid üleminekul uuele korrale.

„Meie kirikuseadustik ütleb, et kirikus peetakse jumalateenistusi kas kirikukogu poolt heaks kiidetud käsiraamatu alusel või piiskopliku nõukogu poolt kehtestatud jumalateenistuse korra alusel. Meil ei ole kahjuks kirikukogus kehtestatud käsiraamatut. Aastal 2008 tegi piiskoplik nõukogu otsuse, kus kehtestas võrdselt Agenda ja Kirikukäsiraamatu korra,“ vastas piiskop Tiitus.

Ta jätkas: „Vaimulike konverents kiitis uue korra heaks lihthäälteenamusega ja ilma kvoorumita. Konverentsi põhikiri ütleb, et on otsustusvõimeline, kui on korra kohaselt kokku kutsutud ja otsuseid tehakse lihthäälteenamusega. On ainult kolm kaasust, mille puhul rakendub kvoorumi ja kahe kolmandiku häälteenamuse nõue. Need on kirikuõpetuse muutmine, liturgia heakskiitmine ja teoloogilise sisuga oikumeeniliste kokkulepete menetlemine.

Juriidiliselt on kõik toimunud, nagu pidi toimuma. Keegi ei ole vaidlustanud ka, et meil Agenda ja Kirikukäsiraamat kehtivad piiskopliku nõukogu otsusega alates 2008. aastast. Miks otsustasime, et me ei lähe seda teed, et teeme valmis uue kirikukäsiraamatu eelnõu? Lauluraamatusse tuleb panna peajumalateenistuse kord ja selleni pole pikalt aega. Teiseks, kui selles osas on kokkulepped olemas, siis on lihtsam sellele luustikule kasvatada liha. Siis saab algatada protsessi, mis eeldaks ka vaimulike konverentsi kahekolmandikulist toetust ja kirikukogu otsust. See protsess seisab loodetavasti ees mingite aastate pärast.“

Piiskop möönis, et arusaadavalt tekitavad uuendused ebamugavust ja nõuavad harjumist: „Kui õpetaja ja organist on valikud teinud, siis tuleb kogudus kaasa. Kui vahel öeldakse, et vanemad koguduseliikmed on suures segaduses, siis ega koguduseliige ei peagi teadma, mis tuleb. Ta võtab vihiku ette ja selle järgi saab minna. Mingit ümberharjumist on, aga eks me peame mitmetes eluvaldkondades ümber end harjutama.“

Kolmandana leidis Tiitus, et keerulisel ajal on hea mõtestada oma teenimist kirikuna ja keskenduda igavese elu lootusele, mis annab jõu vastu pidada ka katsumustes ja teha seda rahva tasandil. Ta tõstis eile EELK erilise rolli, kuna omame kogu maad katvat võrgustikku ja rikkalikku vaimset pärandit: „Sellepärast on minu sõnum teile, et me teeme väga olulist tööd ja täidame olulist missiooni.“

Praostkond soovib tagasi Agenda korda

Ühtlustatud jumalateenistuse korda puudutava päevakorrapunkti juhatas sisse praosti ülevaade reformi rakendumisest praostkonnas. 2025. aasta aruande järgi oli ühtlustatud korrale üle läinud praostkonna 11 kogudusest 4 kogudust: Karula, Nõo, Otepää ja Põlva. Seitse kogudust, kes pole uue korraga kaasa läinud, on esitanud oma kirjalikud põhjendused, Rannu kogudus neist ka kirikuvalitsusele.

Praost leidis, et kuna 28. aprillil toimunud kirikukogu istungjärgul esitati arupärimine, kas ühtlustatud korrale üleminek oli õiguspärane, siis oleks enne edasiste sammude astumist juriidiliselt pädev kirikukogule sügisel antav vastus ära oodata.

Jaan Eensaar tutvustas sinodile, millest lähtus tema algatatud arupärimine kirikukogul. Ta ei nõustunud piiskop Tiituse sinodile esitatud põhjendustega, öeldes, et on nõu pidanud juristidega, kes on öelnud, et seadust tuleb lugeda terviklikult ja jumalateenistuse korra sõnalist osa, mille koostamise üle vaimulike konverents 2024. aastal otsustas, on siiski osa Kirikukäsiraamatust ja oleks nõudnud konverentsi kvoorumi olemasolu.

Sõnavõtte selles päevakorrapunktis oli palju ja mindi kohati üsna tuliseks. Näiteks jagas abipraost Ehasalu, et 2025. aasta kevadel, kui piiskoplik nõukogu otsustas ülemineku ühtlustatud korrale, ei toimunud nõukogus hääletust, ent väidetakse, et otsus oli konsensuslik.

Õp Robert Bunder nõustus piiskopi põhjendustega, leides, et seadust pole rikutud, ent ka tema meelest tuleks vastus arupärimisele ära oodata. Ta rõhutas, et ühtse liturgia suunas liikuda on eesmärk, mis väärib tööd.

Reformi rakendamisel on aga tema hinnangul hoopis vastupidine mõju olnud: „Praegu näen, et praostkondlik ühtsus, mis oli varem väga suur, on läinud kaduma. Olen vaimulikke erinevates kogudustes asendades kokku puutunud jumalateenistuse kordadega, mis ei ole päris kooskõlas ka ühtlustatud korraga. See on küll murekoht.“ Ta palus ka kirikuvalitsusel üleminekuaega pikendada.

Ühtlustatud korrale üle läinud Otepää koguduse õpetaja Urmas Koorits kinnitas, et peajumalateenistuste kordade variatiivsus on reformiga suurenenud, ja leidis, et selline olukord peaks lõppema, kehtima peaks ühtne kord. „See on õudus. Mul on Põlvas abiõpetajana üks kord, Otepääl teistsugune,“ sedastas Koorits.

Vaja on kokku leppida

Piiskop Tiitus nõustus, et kirikukogule esitatud arupärimine peab vastuse saama, ja küsis, mida praeguses olukorras saaks teha. „Kui ma saaks aega tagasi keerata, siis läheksin aastasse 2008, kui need otsused jäid tegemata. Oleksin pöördunud uuesti vaimulike konverentsi poole eelnõuga ja katsunud need kaks kolmandikku hääli ikka saada, et viia eelnõu kirikukogu ette ja oleks rahu majas. Teatud mõttes me lapime neid haavu, mis juba varem olid,“ mõtiskles ta lisades, et vaidlustatud 2024. aasta vaimulike konverentsi otsus oli tema hinnangul õiguspärane ja et pigem on ta valmis ütlema, et „2008. aastal valis kirik n-ö jokk tee, st et juriidiliselt oli tõesti korrektne, aga oleks võinud töötada suurema enamuse nimel“.

Tema seisukoht oli, et ühtlustatud kord tuleks kasutusele võtta sellisena, nagu see on koostatud, ja ta ei näe muud võimalust kui püüda kokku leppida. Kirikuvalitsus võib kaaluda korrale üleminekuaja pikendamist. Praegu on tähtajaks seatud 30. juuni.

Piiskop ei toetanud sinodil meelsushääletuse korraldamist. Sinod hääletas, et soovitakse siiski meelsushääletust Agenda korra toetuseks (23 poolt, 3 erapooletut).

Korraldati salajane hääletus. Saadikud hääletasid, kas nad pooldavad või on vastu, et „EELK Valga praostkonna kogudused saavad jätkata jumalateenistuse pidamist Agenda peajumalateenistuse korra kohaselt“. Välja jagati 26 hääletussedelit, neist 25 toetasid Agenda korra jätkumist kogudustes, üks sedel oli tühi ja seega kehtetu.

Kätlin Liimets