Sissejuhatus ajaloolis-kriitilisse meetodisse: 7. osa

Kus Jeesus sündis?

„Petlemmas,“ vastaks sellele küsimusele ilmselt enamik inimesi, kes on midagi Jeesusest kuulnud. On ju Petlemm Jeesuse sünnilinnana juurdunud sügavalt kristlikku ajalooteadvusesse ning tänapäevalgi külastavad arvukad turistid ja palverändurid Jeesuse sünnikirikut, mis on pärimuse järgi ehitatud Jeesuse sünnipaika. Kuid ilmselt teavad vaid väga hoolikad piiblilugejad, et evangeeliumides on säilinud Jeesuse päritolukoha kohta veel üks teinegi pärimus.

Neljast evangeeliumist kõnelevad Jeesuse sünnist Petlemmas vaid kaks – Matteuse (vt 2:1) ja Luuka evangeelium (vt 2:1 jj). Markuse evangeelium Jeesuse sünnist ei huvitu – tema jaoks algab „Jeesuse lugu“ alles Jeesuse ristimisega Johannese poolt (1:9), kuid Markuse evangeeliumis kasutatakse Jeesuse kohta hüüdnime „Naatsaretlane“ (kr ho Nazarenos, Mk 1:24; 10:47; 14:67; 16:6) ja nimetatakse Naatsaretti koguni Jeesuse „kodukülaks“ (kr patris autou, Mk 6:1).

Johannese evangeeliumi jaoks on Jeesuse sünd seevastu tähtis – sellest räägitakse juba proloogis kui Sõna lihaks saamisest (1:14). Ometi ei tea Johannese evangeeliumi autor midagi Jeesuse sünnist Petlemmas. Vastupidi, siin on juttu tema pärinemisest Galileast, mis on Jeesuse vastastele argumendiks, et Jeesus ei olevatki Messias, kuna Messias peab pärinema Petlemmast, mitte Galileast (Jh 7:41–42, 52).

Ka teised evangelistid tunnevad Jeesuse tegevust Galileas: siin alustas ta oma avalikku tegevust (Mt 4:12–15; Lk 23:5; Ap 10:37), valis oma jüngrid (Mt 26:69–73; Lk 22:59; Jh 1:43) ja ka tema hüüdnimeks oli „Galilealane“ (Mt 26:69; Lk 23:6). Matteuse ja Luuka evangeeliumites selgitatakse vastuolu nende kahe pärimuse vahel nii, et Jeesus on küll sündinud Petlemmas, aga kasvanud üles Naatsaretis Galileas (vt Mt 1:19–23; Lk 1:26 jj). Ajaloolis-kriitiline lähenemine on siinkohal kahtlev. Kas ei ole siin tegemist katsega harmoniseerida kahte vastuolulist pärimust? Kuidas üldse tekkis pärimus Jeesuse sünnist Petlemmas?

Petlemm oli paik, kus pärimuse järgi salviti kuningaks Taavet (Rt 1:12, 19; 4:11; 1Sm 16:4, 18). Kuna kuningas Taaveti valitsemisaeg oli muutunud Iisraeli ajalooteadvuses „kuldseks ajastuks“, mille taastamist oodati Messialt, ning kuna ühe traditsiooni järgi, millele otsiti kinnitust ka Pühakirjast (nt Mi 5:1), pidi Taaveti suguvõsast põlvnema ka tulevase ajastu kuningas (= Messias), ei ole välistatud, et too traditsioon võis inspireerida pärimust Jeesuse sünnist Petlemmas.

Näiteks Gerd Theissen ütleb, et „Jeesuse sünnikoha paigutamine Petlemma on religioosse fantaasia ja kujutlusvõime tulemus: kuna Kirja järgi pidi Messias sündima Petlemmas, paigutati sinna ka Jeesuse sünd“ (Theissen/Merz 2011, 158). Miks aga „võitis“ siis pärimus Jeesuse sünnist Petlemmas? Vastust sellele küsimusele pole raske leida: see toimus ilmselt veel ajal, mil arvestatava osa kristlastest moodustasid juudid, kes said aktsepteerida Jeesust legitiimse Messiana vaid tema Petlemma-päritolu puhul (s.t pärimus „võitis“ juba enne, kui Mt ja Lk kirja pandi).

Petlemmaga seotud ettekuulutusi (nagu Mi 5:1) sai kasutada juutide vastu kirjatõestustena ning pealegi oli Matteuse evangeelium, mis kõneleb Jeesuse sünnist Petlemmas, Rooma riigis kõige levinum evangeelium.

Iseenesestki mõista ei saa välistada Petlemma Jeesuse sünnikohana, kuid paralleelpärimuse olemasolu seab selle juurde küsimärgi. Loomulikult ei tulene sellest, et kirik peaks jõuluevangeeliumi lugemisest loobuma või et ta kuulutades „valetab“ (teoloogiline tõde ja ajalooline tõde ei pea kattuma). Kuid kristliku usu seisukohast jääb Jeesus Kristuseks ka siis, kui ta ei sündinud Petlemmas, vaid Galileas. Oluline on vaid see, et Sõna sai lihaks (Jh 1:14), Jumal sündis inimeseks ja lunastas inimkonna.

Urmas Nõmmik

Jaan Lahe

(Järgneb.)

---

Esmakordselt ilmus artikkel veebiajakirjas Kirik & Teolooga 28.02.2014