Palveränduri tee
/ Autor: Hardo Pajula / Rubriik: Arvamus, Kultuurielamus / Number: 18. veebruar 2026 Nr 7 /
Urmas Viilma jõulude hakul ilmunud raamat „Rist kolbal“ pakkus mulle avalehekülgedest alates kapaga äratundmisrõõmu. „Kogu oma vajaliku tegevuse keskel tundsin, kuidas kasvab tõenäosus, et hingamisest saab peagi hingeldamine ning süvenenud kulgemisest pealiskaudne rähklemine,“ kirjutab Viilma esimeses peatükis „Pühadus kui Jumala kutse“.
Sellest äratundmisest sündis tal kindel otsus võtta pool aastat sabatipuhkust. Ka mulle surus tervis peale pausi, mida tagasivaates võib samuti nimetada sabatiaastaks. Nii jõudsimegi peapiiskopiga möödunud aastal samadesse kohtadesse: Athosele koguni ühel ajal, Santiago de Compostelasse mõnekuise erinevusega. Suures plaanis liikusime seega üsna ühes rütmis. Mulle jäid Viilma raamatust kõrva kolm sõna – puhkus, palve ja pühadus –, millel allpool peatungi.
Puhkus on usutunnistus
