Lootuse hoidmine rahutul ajal

On rahutud ajad. Juba pikemat aega toob iga päev kaasa murelikuks tegevaid sõnumeid. Venemaa sõda Ukrainas, Iisraeli ja Gaza konflikt, sõda Lähis-Idas. Need sündmused ei ole pelgalt kauged uudised, vaid mõjutavad ka Eesti ühiskonda. Oleme harjunud Ukrainast tulnud sõjapõgenikega. Aeg-ajalt testitakse ohuhoiatussüsteeme. Droon kukub meie riigi pinnale. Rahutu ja pingeline maailm mõjutab ka meid Eestis. Palju on asju, mis valmistavad muret ja suisa hirmutavad.

Selles ei ole midagi uut ja erakordset. Täpselt samasuguses keerulises olukorras ja intriigidest hõlmatud maailmas elas ka Jeesus. Palmipuudepühal sisenes ta Jeruusalemma, selleks et seal suurel reedel ristil surra. Inimlikus mõttes tundus kõik olevat ebaõiglane ja kohutav. Ometi oli just selles Jumala suur plaan. Kristus mõistis seda ja läks kannatuse teele, et päästa inimkond. Suurel reedel laulame:

Oh Jeesus, Sinu valu,
Su raske kannatus,
see saadab mulle elu
ja on mu rõõmustus.
Su vermed ja Su haavad,
Su kibuvitsakroon
mu õnnistuseks saavad,
siis kui mul raske on.

Jeesus suri meie eest, selleks et meid päästa. Kuid see ei tähenda, et tema järgijate tee peaks olema probleemideta ja raskusteta. Seda näitab meile ajalugu.

Esimeste sajandite kristlaste olukord ei olnud sugugi hea. Siis kogesid kristlased ränki tagakiusamisi Rooma riigis. Neid süüdistati ühiskonna probleemides, sunniti oma usust loobuma ja hukati sageli julmalt. Ometi ei kadunud usk – vastupidi, see kasvas. Seda kõike ette nähes lausub Jeesus: „Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud.” (Jh 16:33)

Täna, kui vaatame maailma konflikte, võime näha sarnast mustrit – hirm, vastandumine ja kannatus. Kuid ülestõusmispühad tuletavad meelde, et kristlik sõnum ei lõpe ristiga. Kannatus ei ole viimane peatükk. Just sealt algab midagi uut.

See ei tähenda, et kannatus muutuks kergemaks või et valu kaoks. Kuid see tähendab, et kannatus ei ole mõttetu. Nii nagu varakristlaste usk kasvas katsumustes, võib ka tänapäeva inimene leida lootuse keset ebakindlust.

Ükskõik kui külm pole ka talv, kord tuleb jälle kevad, päike hakkab rohkem paistma ja ilmad lähevad soojemaks. Ükskõik kui suured pole ka meie mured ja probleemid, kord tuleb lahendus.

Kristlik lootus ei tähenda naiivset optimismi. See ei eita kannatusi ega raskusi. Vastupidi – ülestõusmise sõnum saab tähenduse just läbi risti. Läbi kannatuse ja kaotuse sünnib midagi uut. Usu läbi võib olla isegi surm ukseks, mis viib igavesse ellu.

Kirik on paik, kus hoitakse lootust elus. Ja seda lootust vajame keerulistel aegadel maailmas kõige rohkem. Inimene ei ole üksi, tema elu ei ole juhuslik ega mõttetu. Prohvet Jesaja edastas keerulistel aegadel rahvale sõnumi Jumalalt: „Issand trööstib oma rahvast ja halastab oma viletsate peale! Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte. Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse, su müürid on alati mu silme ees.“ (Js 49:13b,15–16).

Jeesus kannatas selle maailma ebaõigluse käes, seetõttu mõistab ta meie muresid ja kannatusi. Tema suudab meid surnuist ülestõusnuna aidata ja kanda. Selleks, et mitte sattuda neis keerulistes aegades, milles elame, pimeduse ja masenduse küüsi, on meil vaja vaid uskuda Jumalasse, sest „Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka“ (Mk 16:16).

Selle usu kaudu tuleb maailma kannatuste keskele lootus, nii et Paulus võib tõdeda: „Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.“ (Rm 8:38–39)

Nii võib ristiinimene olla selles rahutus maailmas lootuse kandja. Meil on evangeelium ehk rõõmusõnum. Meil on sõnum elu võidust surma üle, õigluse võidust ebaõigluse üle. Seda head sõnumit kuulutatakse ülestõusmispühadel kõigis maailma kirikutes, ka nendes riikides, mille elanikud kannatavad praegu kõige rohkem.

Seda head sõnumit toome ka ajalehes Eesti Kirik oma lugejani. Nii võime lootusrikkalt sammuda pimedas maailmas valguse poole ja anda oma eluga panuse lootuse andmisele ka neile, kelle jaoks kõik tundub olevat lootusetu. Ülestõusnud Kristus annab meile selleks jõu. Ülestõusmispühad tuletavad meelde, et isegi siis, kui maailm tundub ebakindel, ei kao võimalus uueks alguseks ja lahendus tuleb Jumala käest imelisel viisil.

Kaido Soom

Ajalehe Eesti Kirik kolleegiumi esimees