Toimub „Eesti raamat 500. Reliikviad Tartus” näituse avamine
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis, Uudised / Number: 11. veebruar 2026 Nr 6 /
Kes ei jõudnud eelmisel aastal Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumisse, on oodatud 12. veebruaril kell 16 Eesti Kirjandusmuuseumisse.
Niguliste muuseumi, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Linnaarhiivi mullune suur raamatunäitus „Eesti raamat 500. Reliikviad“, mis oli avatud 25.04–25.10, on osaliselt jõudnud Tartusse. Aabitsakukk on lennanud Tallinnast Tartusse ning laiutab nüüd oma tiibu nii kirjandusmuuseumi fuajees kui suures saalis.
Avamisel kõnelevad EKM Niguliste muuseumi näituse „Eesti raamat 500. Reliikviad“ kuraator Aivar Põldvee ning Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu reliikviate hoidjad Ave Pill ja Merike Kiipus. Muusikalised vahepalad Helen Kõmmuselt.
Tallinna näituse kuraatorite Aivar Põldvee, Tiiu Reimo ja Lea Kõivu koostatud ning Annika Terase koordineeritud näituse stendide osa (kujundaja Tiit Jürna, graafiline disain Asko Künnap) on saanud kirjandusmuuseumi meistrite (Jaanus Tordik, Mariliis Õunapuu) käe all veidi uue kuue.
Kõiki raamatusõpru rõõmustatakse nüüd ka arhiivraamatukogus tavapäraselt peidus olevate reliikviatega. Näitus on avatud aprilli lõpuni, kuid reliikviad jälgivad külastajaid ainult veebruaris, sest pimedus ja jahedus meeldib neile rohkem. Alates märtsist naeratavad nad meile vastu ainult arvutiekraanilt.
Kes armastab raamatuid, peab kiirustama, et näha esimesi eesti keeleõpetusi ja sõnastikke (Heinrich Stahl 1637 ja Johannes Gutslaff 1648, mis on ainueksemplarid maailmas) ning mitmeid esimesi grammatikaid (Göseken 1660, Hornung 1693, Helle 1732, Hupel 1780).
Väljas on arhiivraamatukogu vanim eestikeelne raamat (Heinrich Stahli käsi- ja koduraamatu esimene osa 1632), esimene läbinisti eestikeelne raamat (Vastne testament 1686), haruldane jutt Reinuvader Rebasest (Kreutzwald 1862), esimene jutukogu eesti koolilastele (Arvelius 1782), mitmed aabitsad ja õpikud (Masing 1795, Marpurg 1805, Jakobson 1867), esimene piltidega kooliraamat (Gehewe 1841) ja palju muud põnevat.
EKM Niguliste muuseumi stendinäituse osa annab ülevaate kirjakeele ja trükiste arengust 16. sajandist 19. sajandi teise pooleni.
Näitusel on kokku võetud raamatukultuuri ja kirjasõna ajalugu selle algusest kuni rahvusliku ärkamisajani. Väljapanekul jutustatakse harulduste ja tähtteoste kaudu eestlaste harimise ja kultuurrahvaks saamise lugu: kuidas õpiti jumalasõna, laulmist ja lugemist, hakati kirjutama ja luuletama ning edeneti haritud ja vabaks rahvaks.
Näitus jääb avatuks aprillikuu lõpuni.
Eesti Kirik
