EELK projekte toetatakse pea 2 miljoni ulatuses
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Aktuaalne, Uudised / Number: 25. veebruar 2026 Nr 8 /
2026. aastal eraldas muinsuskaitseamet mälestiste restaureerimiseks üle 4,3 miljoni euro, millest märkimisväärne osa suunati Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudustele.
Muinsuskaitseameti taotlusvoorude toetuse eraldamise otsuseid ootavad igal aastal pikisilmi paljud kogudused. Mõnele vaatab tabelist vastu rõõmusõnum, teistel tuleb taotluste esitamist jätkata järgmistel aastatel või leida mälestiste korrastamiseks teised võimalused.
Restaureerimistoetuse taotluste arv ületas ka tänavu muinsuskaitseameti kodulehe andmeil toetuste eelarve, mis näitab jätkuvat suurt huvi. Mälestise või muinsuskaitsealal asuvate ehitiste säilitamiseks mõeldud tähtajalisse taotlusvooru esitati kokku 423 nõuetele vastavat taotlust kogusummas üle 14,95 miljoni euro. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste taotlusvooru esitati 83 nõuetele vastavat taotlust kogusummas 6,99 miljonit eurot.
Kõige enam toetati EELK kogudusi omandireformi reservfondi taotlusvoorust, mille kohta muinsuskaitseamet annab teada, et selle fondi taotlusvoor toimub viimast korda. EELK kogudused said taotlusvoorudest kokku 1 978 572 eurot, millega toetatakse 40 erinevat projekti üle Eesti.
Katuste korrastamine on paljude pühakodade puhul esmatähtis, sest see tagab kogu hoone säilimise ning loob eeldused edasisteks töödeks. Kõige suuremad summad saavad Äksi ja Laiuse kogudus. Mõlemad 200 000 eurot kirikukatuse restaureerimise I etapiks. Nõo kogudus sai positiivse vastuse kahele projektile. Edasi saab minna pikihoone katuse restaureerimise II etapiga ja lisaks restaureerida torni kehandit. Üle 100 000 euro saavad veel Reigi, Lääne-Nigula ja Halliste kogudus. Teiste eraldised on väiksemad, ent iga summa pühakodade ja teiste ehitiste korrastamiseks on väga oluline.
Põhivoorus jagati väiksemaid, kuid sisult sama olulisi toetusi. Rahastati akende ja uste restaureerimist, fassaadide korrastamist, kunstiväärtuste konserveerimist ning kalmistute hooldustöid. Toetust said ka altarimaalide, kroonlühtrite ja hauatähiste taastamistööd. Kuigi summad on väiksemad, aitavad need säilitada pühakodade ajaloolist ilmet ning kunstipärandit.
Muinsuskaitseameti toetus on paljudele kogudustele hädavajalik, sest ajalooliste kirikuhoonete korrashoid nõuab suuri investeeringuid. Riigi panus võimaldab teha töid, mis muidu jääksid pikaks ajaks edasi lükatud.
Kätlin Liimets
