Abistamistöö laste heaks

Hollandi luterliku kiriku diakon tutvustas võimalust vaesuses elavate laste andeid avastada.

Tallinna külastas Hollandi sadamalinna Rotterdami luterliku kiriku diakon Bärbel Goedeking, kes tutvustas Eesti kolleegidele seiresüstee­mi, mille abil aidata vaesuses elavatel lastel leida üles oma anded ja kutsumus eluks ning motiveerida neid tööd leidma.

Keerulises olukorras pered
Goedekingi kutsus Eestisse Ühiskonnatöö sihtasutuse ja EELK diakooniatalituse juht Avo Üprus, kes tutvus temaga rahvusvahelises diakooniatöörühmas osaledes. «Minus äratas huvi see, mida Bärbel Goedeking rääkis oma erialasest tööst riskirühmadesse kuuluvate inimestega. Paari aasta eest olin Prison Fellowship Europe konverentsil Amsterdamis ja kasutasin võimalust Bärbeliga kohtumiseks.
Sain külastada päevakeskust, mida kasutasid peaasjalikult pagulased, vanglatest vabanenud, prostituudid ja HIV-positiivsed inimesed. Keskuses kasutati erinevaid loovaid ja huvitavaid meetodeid sotsiaalsete oskuste õpetamiseks, agressiivsuse vähendamiseks ja mõtteviisi avardamiseks. Töötasid jõustavad noortegrupid eesmärgiga anda lastele oma elu juhtimiseks vajalikke oskusi. Peale selle suhtlemise, esinemise, raha kasutamise õpe,» rääkis Üprus.
Bärbel Goedeking on sündinud 1960. aastal ja pärit Hollandi piiri lähedal asuvast Saksa väikelinnast. Huvi sotsiaalküsimuste vastu tekkis tal 1970ndate lõpus, kui ta töötas Šotimaal epilepsiat põdevate naistega. Sealt edasi on ta töötanud ja osalenud mitmetes erinevates heategevusega seotud projektides.
Keskuses, kus Goedeking praegu Rotterdamis töötab, on 120 vabatahtlikku kaastöölist ning see paikneb linnaosas, kus suur osa elanikest on mõne vähemuse esindajad ning juba mitmendat põlve töötud. Seetõttu on nende perede olukord väga keeruline ning isegi pealtnäha väljapääsmatu.
Goedekingi missioon on selliseid inimesi aidata, sest tihti ei oska heal järjel kaaskodanikud neid probleeme isegi märgata ega endale teadvustada. Goedeking ja temaga koos töötavad vabatahtlikud annavad vaesuses elavatele inimestele ja eelkõige lastele uue lootuse ja võimalused oma elu parandamiseks.

Uued valikud ja võimalused
Seiremudel, mida keskuse töötajad ja vabatahtlikud kasutavad, on andnud Hollandis väga häid tulemusi. «Kutsume seda isekeskis ankruinstrumendiks, sest monitor on personaalne ja kuigi lapsi tõmmatakse elus eri suundades, tihti kahjuks ka kriminaalsesse maailma, siis aitab see neil oma valikutele kindlaks jääda ning õigel rajal püsida,» ütles Goedeking kohtumisel.
Tegemist on arvutipõhise programmiga, kuhu saab sisestada erinevaid andmeid. Monitor on mitmetasandiline ning töötab põhimõttel, et igal tasandil sisestatud andmed annavad lapsele uusi valikuid ja võimalusi.
«Esimene on isiklik tasand (näiteks, mis on lapse lemmikkoht mängimiseks). Teine tasand on üliõpilastele, kes kirjutavad lapse kohta oma hinnangu ja kui lapsel on huvi näiteks looduse, lugemise või spordi vastu, siis pakub see programm taas rohkem valikuid, kuidas ennast selles valdkonnas arendada. Samuti aitab see selgitada, kas noor on sotsiaalsem või pigem tagaplaanile hoidev.
Kolmas tasand on see, mida lapsed ise täidavad: kuidas nad ennast ise näevad, mida neile teha meeldib. Seiratakse ka fotosid lemmikesemetest, mida võiks olla võimalusel rohkem kui üks, et saada laiemat pilti,» selgitas Goedeking.

Talentide avastamine
Talentide programmiga on seotud grupp vabatahtlikke ning ka eksperdid ülikoolidest, kes aitavad tulemusi hinnata. Koostööd tehakse Rotary klubiga, kes aitab pärast seiretulemuste selgumist lastel endale huvitavat tööd leida.
«On hämmastav, kuidas need noored avanevad, kui palju on neis peidus, suurte ettevõtete juhid leiavad nende hulgast väärtuslikke töötajaid. Ilma selle programmita ei pruugiks laste anded kunagi avalduda ja nad ei saakski vaesuse ringist välja. Väga hea tunne on näha fotosid õnnelikest ja enda üle uhketest lastest, keda me aidanud oleme ja kes on leidnud enda elus sihi ja töökoha,» lausus Goedeking.
Eestlased tutvustasid omakorda maapiirkondade sotsi­­-aal­seks võimestamiseks loodud Läänemere regiooni programmi Interreg projekti SEMPRE tegevusi. Näiteks räägiti Ida-Virumaa projektist haiglate patsientidele tugiisikuteenuse ja hingehoiu pakkumiseks ning Lääne-Virumaa projektist sügava ja raske puudega laste vanemate toetamiseks tööturule naasmisel.
Goedekingi erihuvi tõttu riskilaste vastu tutvustati talle ka Peeteli ja Harkujärve kirikus tehtavat lastetööd. Peetelis jagati sel päeval 120 perele toidupakke ja Harkujärvel õnnestus Goedekingil osaleda naiste tantsurühmas. Ta külastas ka EELK perekeskust ja Nelli Kalikova juhitavat AIDSi tugikeskust.
Maria-Elisa Tuulik