Vennastekogudus elab

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number:  /

18. sajandil jõudis Eesti- ja Liivimaale vennastekoguduse töö, millest kasvas sajakonna aastaga seni kõige suurem vaimulik ärkamisliikumine meie luterliku kiriku ajaloos.

EEVK eestseisuse liikmed Marek Roots (vasakul istumas) ja Agu Kaljuste, kes loeb ette möödunud aasta tegevusaruannet. Foto: Pirjo Roots

Liikumise kõrghetkel, 19. sajandi keskel, kuulus vennastekogudusse üle 50 000 inimese, sealhulgas tuhandeid ilmikutest töötegijaid ja abilisi: mehi ja naisi, noori ja vanu. Aja jooksul rajati umbes 170 palvemaja, neid oli rohkem kui luteri kiriku pühakodasid.

1929. aastal, vennastekoguduse Eestisse jõudmise kahesajandal aastapäeval, kirjutas liikumise tollane juht, peavanem Jüri Leidtorf järgmist: „Ei saa salata, et vennastekoguduse liikmed on ka paremad luterliku kiriku liikmed, sest tihti tuntakse neid kiriku nõukogudes nii usu kui ka elu tõsiduse poolest ustavamate koguduse liikmetena. Seda leiab ka kirik tarviliku olevat, milleta südame ususeis kiriklikus elus kokku kuivaks.“

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Osta üks artikkel 1.50 €

Oled juba tellija? Logi sisse