Alati on midagi õppida

Lääne praostkonna vaimulikud ja ilmikud kogunesid möödunud aastast kokkuvõtet tegema Kullamaale paastukuu eelviimasel päeval, 30. märtsil.

Praostkond on Saarte, Tartu ja Viru praostkonna järel suuruselt neljas. Kaks aastat tagasi sai praostkond uue praosti, kelleks valiti Leevi Reinaru, ja Läänemaa üle sajandite piiskopi, Tiit Salumäe. Praostkonnas on 16 kogudust ja neid teenivad üheksa vaimulikku, neist Meelis Malk on diakon ja kolm on vikaarõpetajad: Kristel Engman, Aarne Lätte ja Arvo Orav. Selle aasta 11. veebruaril sai preestriordinatsiooni senine diakon Ants Rajando (Vormsi) ja sel puhul sooviti talle ka palju õnne.

Palju vilja
„Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha,“ kirjutab Johannes evangeeliumitekstis. Aga nii on kirjutatud ka tunnustuskirjal, mis kinnitab, et praost Leevi Reinarule on antud kuldristi kandmise õigus. Pidulik hetk, kui peapiiskop Urmas Viilma piiskop Tiit Salumäe assisteerimisel Leevi Reinarule kuldristi kaela pani, leidis aset sinodijumalateenistusel.
Kuldristi eelmine omanik oli Leevi onu Rudolf Reinaru. Kuldristi andis talle Lake­woodi Pühavaimu kogudus 50. sünnipäeval. Pärast Rudolfi surma toodi rist Eestisse. Lääne-Nigula koguduse ettepanekul kinnitas konsistoorium Leevi Reinaru kuldristi kandmise õiguse.

Kultuuriloojad
Sinodisaadikuid käisid tervitamas ka kohalikud võimuesindajad: maavanem Neeme Suur ja Kullamaa vallavanem Jüri Ott. Sõnum, mida mõlemad mehed edastasid, oli kogudustele positiivne. Neeme Suur tunnistas, et ilmaliku elu korraldajad õpivad iga päev uuesti, kuidas maailmas hakkama saada ja elu korraldada, otsides vastuseid küsimustele, kas perearst peaks olema igas külas, kas saame ennast ise kaitsta või peab sõbrad appi kutsuma jne. Seda tööd, mida aga kogudused teevad, on tehtud tuhandeid aastaid.
Maavanem lõpetas oma kõne kogudustest kui kohalikest kultuuri loojatest, kutsudes õpetajaid innustama inimesi kodukohas toimetama. „Ainult aktiivselt kaasa rääkides saame oma elu paremaks muuta,“ sõnas maavanem, kõneldes eelmisel päeval aset leidnud presidendi visiidist Läänemaale.
Vallavanemal jäi lisada, et tänapäeva maailm nõuab sotsiaalset julgust, sest praegu püütakse kõigutada sajandeid vana kiriku õpetust. Ta kiitis peapiiskoppi ja ka Kullamaa kirikuõpetajaid, pensionipõlve pidavat Ants Leedjärve ning praegu ametis olevat Lembit Tammsalu ning oli uhke, et Kullamaal hoitakse kõrgel kristlikku kultuuri. „Meie, kristlased, peame tagama meie kogukonna heaolu,“ sõnas Ott.

Tohutu väärtus
Ülevaate praostkonna kogudustest sai sinodikoosolekul kultuurimaja seinale näidatud slaidilt. Praostkonna territooriumil elavast umbes 30 000 inimesest on ristituid 8136, liikmesannetajaid 1332, mis tähendab taas liikmete arvu vähenemist. Mis küll on positiivne, on annetuste hulga suurenemine, märkis praost Reinaru.
Kokku ristiti kogudustes 73 ja leeritati 42 inimest, laulatati 18 paari ja registreeriti 6 abielu, toimus 108 matust. Kogudustest eraldi ülevaadet ei tehtud, seepärast püüan arv­andmete põhjal siiski mingi pildi anda.
Eksimatult võib öelda, et kõige aktiivsem on koguduse­elu Haapsalus, järgneb Lääne-Nigula, kus muusikatöö kõrval jagub tegevust ka lastele ja noortele. Veel enam lastetööjuhendajaid leiab aga Martna kogudusest – seitse. Kõige rohkem teenistusi on peetud Märjamaal, kus on olnud ka kõige rohkem kodukülastusi. Kodukülastuste arvult järgmised on Lääne-Nigula ja Martna, kodust armulauda on jagatud enim Haapsalus.
Mis aga üllatab, on keskmiselt jumalateenistustest osavõtnute arv Ridalas. See on 89, mis on kolm korda praostkonna keskmisest suurem. Siin on ka aruandes arvutustes eksimus: kõigi koguduste keskmine on kokku löödud, ent jäetud jagamata koguduste arvuga. Nii on keskmiseks 395 inimest, mis on paraku ilus unistus. See rida vajab tabelis ilmselt ülevaatamist. „Iga inimene on eriti maakoguduses oluline,“ ütles praost. Eriti kehtib see siis, kui keskmiselt käib jumalateenistusel 24 inimest.

Vastupidavuse proov
Praostkonna muusikasekretär Lia Salumäe kutsus kogudustes reklaamima 20. augustil Haapsalus algavat koraalimaratoni ja sellega liituma. Kiriku laulu- ja palveraamatu laulud loodetakse katkematult läbi laulda 36 tunniga. Maratonile on kaasatud kõik praostkonnad. Mõte oli taotleda maratoni kandmist Guinnessi rekordite raamatusse, ent selleks tuleks välja käia 8000 eurot ning mõttest loobuti.
Ka tegi kirikumuusik üleskutse organistidele ja koorijuhtidele osaleda rohkem koolitustel ning konverentsil, mis tuleb 26. mail Tartus.
Lastetööd tehakse praostkonna kaheksas koguduses, noortetööd kolmes, tunnistas väikese ülevaate teinud õpetaja Küllike Valk. Ta tuletas meelde, et kirikunoorte päevad JäPe on sel aastal 6.–9. juulini Pilistveres, ning kutsus üles Laste- ja Noorsootöö Ühendusest laagrite pidamiseks toetust küsima.
Kirikukogu saadikuteks valiti õpetajad Küllike Valk ja Lembit Tammsalu ning Haapsalu koguduse juhatuse esimees Madis Kütt; asendusliikmeteks õpetajad Illimar Toomet ja Ants Rajando ning Märjamaa koguduse organist Aet Reinhold.
Rita Puidet

Lääne praostkond
16 kogudust teenib 12 vaimulikku.
Liikmesannetajaid oli möödunud aastal 1332.
Kirikukogu saadikuteks valiti Küllike Valk, Madis Kütt ja Lembit Tammsalu.