Anna abi pühakoja päästmiseks

Taheva vallavalitsus koostöös kohaliku kogukonnaga on hoidnud korras kiriku ümbruse. Ka tänavu kevadel tehti talguid, kavas on suurpuhastus hoones sees. Suvel hoitakse kirik teelistele avatuna ja võimalusel korraldatakse kontserte, millest saadavat tulu soovitakse kasutada pühakoja konserveerimiseks.
Kirikuhoone hävimisohust päästmiseks on moodustatud seltsing, kelle esmaseks ülesandeks ongi vahendite leidmine avariilise tornikiivri restaureerimiseks. Vajalik on koguda vähemalt 52 000 krooni.
Kutsume üles inimesi võimaluse korral tegema annetuse Laanemetsa kiriku säilimise heaks. Annetusi saab teha kas seltsingu Laanemetsa Kirik esindaja Tarmo Ladva arveldusarvele 10010773136016 SEBs või tuues sularahas annetuse Taheva vallamajja Laanemetsa külas.

Kiriku ajaloost
Hargla õigeusukogudus loodi 17. septembril 1850. Selle koguduse piiridesse jäi kolm valda: Koikküla, Laanemetsa ja Taheva. Kogudus sai endale Laanemetsa mõisa ligidal asunud karjalauda ja sepikoja, mis parandati ja kohendati mõisnik Strandmani käsul ja üüriti kogudusele 150 rubla eest kuus.
Kuid suurtel pühadel ei mahtunud rahvas ruumidesse ja vaimulik valitsus leidis võimaluse uue kiriku ehitamiseks. Selleks saadi Vene kroonult 16 000 rubla. Pühakoda valmis aastal 1855 ja pühitseti 7. oktoobril ausate apostlite Peetruse ja Pauluse auks.
Kirikuhoone lähedusse ehitati preestri maja, kus 1859. aastal avati õigeusukiriku kihelkonnakool. Kogudusel oli hingi 1850. a 1386, 1870. a kuni 2000. 1927. aastaks kuivas kogudus kokku kuni 600 hingeni ning õigeusuliste arv piirkonnas langes järjest.

Koguduse teenistuses
Pikemat aega teenisid kogudust preestrid Sergei Lebedev (1855–1870), Nikolai Uzinski (1870–1877), Maksim Rudakov (1877–1883), Nikolai Lebedev (1883–1899), Mihhail Bleive (1900–1908). Viimane mõrvati enamlaste poolt 1919 Tartus koos esimese Eesti piiskopi Platoniga.
Sama aasta kevadel röövisid punaväelased kirikust hinnalisemad kirikuriistad. Pikka aega teenis koguduses Konstantin Bogdanov (1908–1920), seejärel taas preester Nikolai Lebedev, kes suri 1939. aastal ja on maetud Laanemetsa kalmistule. Viimased preestrid olid Aleksander Anton (1939–1953) ja Valga Issidori kiriku ülempreester Valentin Savin (1957–1966). Kogudus suleti 1966. aastal.
Laanemetsa kirik ehitati Valga Nikolai kirikuga (asus Vabaduse ja Kuperjanovi tänava nurgal) sarnase projekti järgi. Nikolai kirik põles ja hävis 1913. aastal. Laanemetsa kirik on hea näide sellest, milline võis välja näha kirik Valgas. Laanemetsa kiriku taolisi varajast tüüpi puidust pühakodasid oli kokku viis. Peale Valga kiriku on hävinud ka sarnased Viljandi, Laiuse ja Kaika pühakoda. Lisaks Laanemetsale on alles Varstu-Ritsiku ja Tõstamaa-Seli kirik. Nende projektid telliti Riia piiskopkonnalt.
Valga muuseumis algselt eksponeeritud Laanemetsa kiriku diakoni rüü ja kirikulipp leiavad selle aasta suvest taas oma koha muuseumis.

Viktor Ivask,
EAÕK preester

Tarmo Ladva,
seltsingu esindaja

Monika Rogenbaum,
Taheva vallavanem