Ärkamisest liikumiseni ja vastupidi

Alguses oli ärkamine, siis oli ärkamisliikumine ja viimaks ainult liikumine.

See oli üks mõte, mis kõlas Soome piiblikooli (Suomen Raamattuopisto) korraldatud teoloogiaõppepäevadel «Ärkamine – eile, täna, homme» 2.–4. jaanuarini Kauniainenis Soomes.

Stereotüübid ühiskonnas
Enam kui 150 osaleja seas oli ka kümmekond Eesti kiriku vaimulikku ja töötegijat, lisaks mõned Eestis tegutsevad misjonärid. Üheksa suurepärast loengut ning kokku 34 töötuba käsitlesid kristliku kuulutustöö erinevaid aspekte. (Vaata ka Leevi Reinaru juhtkirja 8. jaanuari Eesti Kirikus. – Toim.)
Peapiiskop Andres Põder märkis oma ettekandes, et kristlusest on Eestis saanud vähemuse usk, teatud moel erandlik ja vastanduv. Kontrakultuuri loomine võib olla ka auasi, sest vastuvoolu ujuvad ainult elavad kalad. Meie ühiskonna suhtumist religiooni iseloomustavad stereotüübid, millest osa pärineb nõukogude ajast. Hilisemalt on lisandunud new age’i müüdid ja stereotüübid, mis otseselt kristlusele ei vastandu, küll aga asendavad seda.
Nende keskseks sõnumiks on, et Jumal on igas inimeses või et inimene ise ongi jumal. Kui me ei soovi, et kirikust saaks «uue vaimsuse» sekt, tuleb meil evangeliseerimisel keskenduda Kristusele. Peapiiskopi ettekannet täiendas assessor Joel Luhamets, kes nimetas misjonitöö olulise lõiguna kiriklikke talitusi.

Ristimisest saadud arm
Kuopio piiskop Jari Jolkkonen keskendus ristimise ja usu seosele: kumb on enne? Luterliku arusaama järgi sünnime ristimises uuesti ning saame osa Jumala õigusest. Sellele järgneb meie «õigus» ehk uus eluviis ja head teod: võitlus oma patuga, ligimesearmastus, palve jne. Ristimine ei ole mitte üksnes and, vaid ka ülesanne, mida tuleb ka ristimisel meenutada.
Kui meil ja ka Soomes kasutatav ristimiskord asetab vanematele «ülesande kasvatada last kristlikus usus», siis Ameerika luterlikus kirikus (ELCA) esitatakse sama küsimus põhjalikumalt: «Kui te palute oma lapsele ristimise andi, antakse teile ka kohustusi: elada koos lastega osana Jumala perekonnast, tuua neid Jumala sõna juurde ja pühale armulauale, õpetada neile meieisapalvet, usutunnistust ja kümmet käsku, anda neile kätte püha Piibel ning kasvatada neid usus ja palves, et teie lapsed võiksid õppida usaldama Jumalat, kuulutama Kristust sõnade ja tegudega, kandma hoolt teiste inimeste ja Jumala maailma eest ning võitlema õigluse ja rahu eest. Kas te tahate siis kasvatada oma lapsi kristlikus usus ja elus?»
Mõeldes sellele, kuidas kuulutada kirikust võõrandunud liikmetele, meenutagem ristimises saadud armu. Uuesti ristimise asemel vajavad nad hoopis uuesti uskumist.

Selgelt süvenev kahanemine
Teoloogiapäevade vestlusringides kerkis korduvalt esile ärkamisliikumiste ja kiriku omavaheline suhe. Uuringute kohaselt eristub Soome kirik rahvusvaheliselt sellega, et peaaegu kõigi tööde ja tegemiste jaoks on palgalised töötegijad.
Samas tegutsevad kirikus misjoniseltsid, mis korraldavad palvekoosolekuid, jumalateenistusi, leeri- ja lastelaagreid, annavad välja kirjandust ning läkitavad üle maailma misjonäre. Ärkamisliikumise poolt vaadates võib kirik tunduda tühja kestana. Siiski tuleb meeles pidada, et just kirik jagab päästeks vajalikke sakramente.
Soome kiriku uurimiskeskuse juhataja Hanna Salomäki kirjeldas kiriku sotsioloogilisi tendentse. Alla 30aastastest soomlastest peab ennast kiriku liikmeks 41 protsenti ning ateistiks 20 protsenti. Uurijad on täheldanud, et kui eelmise sajandi viimastel kümnenditel olid kiriku liikmeskond, talituste arv ning osalemine jumalateenistustel tasapisi kahanev, siis alates 2000. aastast on kahanemine selgelt süvenev ning viimase kahe aasta jooksul lausa hüppeline.
Siiski pole põhjust norutamiseks. Kui «ärkamisest» saab «liikumine», siis ei tähenda see veel lõppu.
Soome misjoniseltside lähetusel töötab Eestis 15 misjonäri. Soome piiblikooli toel korraldab EELK Misjonikeskus igal aastal piibli- ja misjonikursusi. Järgmised teoloogiaõppepäevad Soome piiblikoolis toimuvad järgmise aasta alguspäevadel, teemaks «Püha Kolm­ainsus».
Illimar Toomet

Pildigalerii: