Eelkõige on tähtis olla inimene

Kirjastuse Gallus raamatusarja „Meie vaimulikud“ esimene raamat räägib Avo Üprusest.

Raamatusarja koostaja ja toimetaja on Margit Arndt-Kalju, kaastoimetaja Avo Üprus. Ühel kenal suvepäeval istusid Margit Arndt-Kalju ja Avo Üprus Peeteli kirikus, et tõmmata avaraamatu tegemisest hinge ja tutvustada tehtut-tehtavat EELK rahvale.

I
Küsib toimetaja, vastab Avo Üprus.

Sina alustad seda sarja. Miks nii?
Ju ma siis oma veidrustega kellelegi silma jäin.

Miks selline raamatusari on Eestis vajalik?
Ma ei hakka rääkima ajaloolisest kultuurist, mis oleks täiesti teistsugune, kui ei oleks vaimulikke – nii kirikuõpetajatena, kirjanikena kui ka ühiskonnategelastena. Aga tänapäeva jõudes on selge, et kirikust ja vaimulikest on rahva teadvuses moonutatud pilt. Tõe huvides tuleb avada tegelikku olukorda koos selle huvitavate ja eriliste nüanssidega.

Mille poolest erinevad selle sarja raamatud kõigist senistest Eestis ilmunud vaimulike raamatutest?
Ma arvan, et see sari on ideena kõige ebatavalisem ja ebaformaalsem. Läheneda püütakse mitte niivõrd ametipõhiselt kui inimesepõhiselt ja loodetakse, et meie vaimulikud ei häbene avada siinkohal ka neid riidekapi sahtleid, mis pikka aega on avalikkuse eest kinni olnud.

Kas see avamine oli sinu jaoks raske?
On asju, millest ma pole rääkinud ja mis tulevad selles raamatus ilmsiks. Ja kindlasti oli oma noorpõlve seiklustest rääkimine nüüd tagantjärele vaadates päris piinarikas tegevus.

Miks sa seda tegid ja mida see sulle andis?
Mõnes mõttes on see aususe küsimus. Aga kahtlemata jääb taolises formaadis raamat oma mahu tõttu piiratuks ja seetõttu ei saa ma ka öelda, et oleksin absoluutselt kõik ausalt sinna sisse pannud. Kuid need asjad, mis tundusid huvi pakkuvat minu lugupeetud kaasautorile ja temas üldistatult kaasa helisevale eesti rahvale, said sinna kirja.

Mis oli selle raamatu tegemise juures kõige rõõmustavam ja mis kõige raskem?
Kõige jubedam oli see, kui neidsamu lõike ja peatükke tuli järjest ja järjest uuesti üle lugeda – seda mitte ainult sinul, vaid ka minul. Aga kõige rõõmustavam oli muidugi see, kui lapsuke valmis sai. Mulle meeldib selle raamatu kontseptsioon ja struktuur, samas ei saa ma kuidagi öelda, et see mu oma raamat mulle täienisti meeldib. Usun, et teistele lugejatele hakkab see vast enam huvi pakkuma.

Pärast sinu raamatut on veel päris palju raamatuid plaanis ja viis vaimulikku on juba andnud oma nõusoleku sarjas osaleda. Kuidas sa julgustad neid?
Ma arvan, et tähtis ongi see, et sari ei piirduks viie raamatuga, vaid oleks hoopis avaram. Julgustada pole meie mehi ja naisi vaja, eks nad on julged nii või teisiti, sest nad ei oleks muidu enda peale võtnud vastutust, mis kaasneb vaimulikuks olemisega nii ajaloo kui ajaülese Issanda ees. Ikka Pauluse sõnadega: „Olge julged!“ Ja olge rõõmsad. Rääkige vabalt!

II
Küsib autor ja kaastoimetaja, vastab Margit Arndt-Kalju.

Raamatusari on aukartust tekitav sõna, raamatusari meie vaimulikest on seda aga mitmekordselt. Kuidas sa söandasid seda ette võtta?
Tõsi. See on päris hirmutav ja ega ma päris alguses ise ei julgenudki eriti uskuda, et see teoks saab. Ka väga paljud teised kahtlesid selles, sealhulgas mõned tuntud vaimulikud ja meediategelased. Aga ühel hetkel hakkas kõik lumepallina ja uskumatult kergelt veerema ning kui Galluse kirjastus on meil tugevalt selja taga, siis ei näe ma takistust samamoodi edasi minna.

Kui palju sa varem oled raamatuid teinud?
Vaimulikke raamatuid mitte ühtegi, muudes sfäärides siiski on mõned ning päris paljusid ajakirju ja ka raamatuid olen ma (keele)toimetanud – ligi 20 aastat.

Raamatu oled teinud paastust ja toidust?
Jah, minu ja Lia Virkuse raamat „Paastuköök“ võib-olla ongi olnud minu jaoks ühenduslüli või sild vaimulikku maailma. Selles raamatus tutvustavad eri konfessioonide paastukombeid vaimulikud alates katoliku piiskopist Philippe Jourdanist kuni ortodokside kaudu luterlase Arne Hiobini, kes kirjutas raamatule väga hea ajaloolise sissejuhatuse. „Meie vaimulike“ sarjas võtame vaimulikud aga ükshaaval ette.

Sa oled Tallinna Jaani koguduse liige.
Olen. Küllap on see ka üks neid ajendeid, miks septembris tuleb meil üks raamatuesitlus just seal.

Sarja raamatud on struktureeritud ka inimese rollide või tahkude abil. Aga kes sina kõige rohkem oled?
Me tegime seda raamatut päris tükk aega, selle peale läks üle poole aasta. Pärast seda, kui mulle on pool aastat intensiivselt selgeks tehtud, et eelkõige on tähtis olla inimene, siis ei saa ma mitte kuidagi teisiti vastata – eelkõige olen ma inimene.

Kas nüüd on tekkimas jälle sari, mille kohta öeldakse: „Näe, kirikuinimesed“, ja pannakse raamat lugemata käest? Kes on auditoorium, sihtgrupp, kellele need raamatud võiksid pinget pakkuda?
Praegu me räägime EELK lehele, kus väga suure tõenäosusega on valdav osa lugejaist usklikud inimesed – kindlasti olete ka teie sihtgrupp. Aga just nimelt „ka“, sest sihtgrupp on palju-palju laiem. Selles raamatusarjas soovime näidata tervele Eesti ühiskonnale, et vaimulik olla on auasi ja vaimulikes on peidus oi-oi kui palju huvitavat.
Avo Üprus
Margit Arndt-Kalju

Raamatu esitlus on 3. septembril kell 13 Peeteli, 6. septembril kell 17.30 Tallinna Jaani kirikus ja 11. septembril kell 17.30 Tartus Eesti Kiriku toimetuses. Esitlusi on võimalik tellida info@inglitiib.eu.