Tartu ülikooli usuteaduskonnas
uurimistööga «Eenok Haameri visioon eestlaste rahvuslik-religioossest
olemusest» magistrikraadi kaitsnud Kaja Karo väidab, et Haamer on üks vähestest
eesti teoloogidest, kes mõistab ning suudab sõnastada eesti rahvuslikku
konteksti arvestava teoloogia tähtsust.

Tartu Ülikooli tasemeõppe peaspetsialist,
teoloogiamagister Kaja Karo kaitses kraadi mag Eenok Haameri visioonist
eestlaste rahvuslik-religioossest olemusest.

«Haamer rõhutas oma loengutes väga tihti
kahte asjaolu: eestlased on oma olemuselt väga religioosne rahvas ja eestlaste
rahvausundiline mõtlemine on väga sarnane ristiusuga,» meenutas Kaja Karo, kes
on olnud Eenok Haameri ellukutsutud ning juhitud Tartu Teoloogia Akadeemiaga
seotud üheksa aastat: üliõpilase, keeleõpetaja ja vastutava sekretärina.

Vastne magister mõistis enda sõnul juba
üliõpilasena, et Haameri loengud on omanäolised, ent ei saanud aru nende
tähendusest üldises teoloogilises kontekstis: «Haamer on kujundanud omanäolise
visiooni eestlaste olemusest, nende rahvausundilisest mõtlemisest,
väärtushinnangutest ning enesemääratlusest.»

«Kuna Haamer pole oma mõtteid eestlaste
olemusest ning maailmavaatest arendanud süstemaatiliseks õpetuseks ning tal
puudub sageli ka tõestusmaterjal oma väidete kinnitamiseks, kasutan tema mõtete
kohta üldistava nimetusena visioon või nägemus,» selgitab Karo.

Magistritöö, mida juhendas mag Lea Altnurme
(praegu teoloogiadoktor – L.R.), järeldusteni jõudmiseks kasutas autor
kvalitatiivse analüüsi meetodit. Andmete kogumisel olid peamisteks allikateks
Haameri isiklikud käsikirjad, loengumaterjalid, perioodikas ilmunud artiklid
ning intervjuud. Mahukamaks allikaks on Eenok Haameri 1972. a kaitstud
magistritöö «Eesti rahvatraditsioonis esineva paastumaarjapäeva tähistamise
usuline taust ja tähendus».

Eestlased eitasid dualismi

Süstematiseerides Haameri visiooni, on Kaja
Karo välja toonud järgmised teemad: kultuuriline ja usuline järjepidevus;
ristiusk ja rahvausund; katoliiklus ja luterlus; usuline maailmapilt (ilm,
Jumal on lähedal, on ainult üks Jumal, religioossed toimingud);
väärtushinnangud (perekond, loodus, surm, headus ja kurjus, vägivallatus,
inimese väärtustamine); tänapäeva eestlased.

Koondhinnangu eestlaste usulise
maailmavaate ning väärtushinnangute kohta annab Karo kinnitusel Haameri väide:
eestlased pole tundnud dualismi ning nad on mõelnud tervikutes. Eestlased on
tundnud ainult ühte Jumalat, pole vastandanud meest ega naist, inimest ega
loodust, elavaid ega surnuid, arvab Eenok Haamer.

Oma visiooni peamiseks allikaks nimetab
Haamer rahvapärimust, täpsemalt regivärsilist rahvalaulu, loitse, vanu ütteid
ja kõnekäände, kalendriteateid ja rahvapäraseid taime- ning loomanimesid.
Nimetatud allikad on tema meelest piisavalt usaldusväärsed, et koguda neist
teadmisi eestlaste ürgsest mõttemaailmast.

Haamer – rahvusliku müüdi looja

Haameri visioonil on Karo kinnitusel kindel
väärtus alternatiivse rahvusliku narratiivina, kus religiooni ja kiriku roll on
esile tõstetud. Haamer ei lahuta religiooni ja rahvuslust. Ta väidab, et
eestlased on tugeva religioosse enesemääratlusega ja ristiusu tulek Eestimaale
ei lõhkunud rahva usulist ning etnilist arengut, kuna ristiusu näol ei ole
tegemist eestlastele võõra mõtlemisega. Kristluse mõjul kujunes ka eestlaste kultuur
kõrgkultuuriks.

Kuna pole olemas ühel müüdil põhinevat
käsitlust rahvuslikust identiteedist, vaid iga inimene kujundab rahvuslikud
väärtushinnangud enda jaoks kõige usutavamast narratiivist lähtuvalt, siis võib
Haamerit pidada üheks alternatiivse rahvusliku müüdi loojaks.

Kaja Karo hinnangul on Haameri visiooni
võimalik mõtestada nii ideoloogiliselt kui ka teoloogiliselt. Peamise väljundi
oma nägemusele on Haamer leidnud Tartu Teoloogia Akadeemias, kuna tema mõju
üliõpilaste maailmavaate kujunemisele on märkimisväärne.

Eenok Haameri visiooni uurides ning
analüüsides väidab Karo oma magistritöö kokkuvõttes: «Rahvapärimus loob
rahvusliku teoloogia kujundamiseks ühe tõsiseltvõetavama võimaluse ning Haameri
poolt esitatud rahvuslikku narratiivi on võimalik mõtestada teoloogiliselt ja
kasutada eesti rahvusliku teoloogia arendamisel.»

Liina Raudvassar