Eesti riigi ristimistunnistus
/ Autor: Trivimi Velliste / Rubriik: Arvamus / Number: 2. veebruar 2011 Nr 6 /
Kadunud president Lennart Meri on nimetanud Tartu rahulepingut Eesti riigi sünnitunnistuseks, sest ainult võidukale Vabadussõjale järgnenud leping suure idanaabriga tegi võimalikuks riigi tegeliku ülesehitamise.
Ent veelgi täpsem oleks ehk Tartu rahulepingut nimetada Eesti Vabariigi ristimistunnistuseks, kusjuures sünnitunnistuseks oleks sel juhul 24. veebruaril 1918 välja kuulutatud iseseisvuse manifest.
Tartu rahulepingul on maailmaajalooline tähendus. See leping on esimene võrse Suure ilmasõja järel kasvanud lepingute puul – pärast rahulepingut Eestiga sõlmis punane Venemaa samasugused lepingud ka Soome, Läti, Leedu ja Poolaga.
Läänemere ruumis muutus kogu maailmakorraldus. Kui poolakatel ja leedulastel oli varem olnud oma riik, siis nüüd said ka soomlased, lätlased ja eestlased riigirahvaks – peremeheks oma maal.
Venemaa lubas kõnesolevas lepingus loobuda tingimusteta igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis sellel riigil Eesti maa ja rahva suhtes olid olnud. Nagu me teame, murdis Venemaa kakskümmend aastat hiljem oma lubadust, rikkudes jämedalt Tartu rahulepingut, mille sätted olid veel 1939. aasta sügisel kinnitatud nn baaside lepingusse.
1940. aasta sõjaline okupatsioon oli toores vägivald eesti, läti ja leedu rahva ning nende riikide kallal. Tänane põlvkond on puhuti teinud kibedaid etteheiteid: miks ei valinud me toona sõjalist vastupanu – isegi kui see oleks olnud lootusetu? Oleks olnud märtrioreool, oleks olnud müüt uhkest ja vankumatust eesti rahvast! Kas poliitiline juhtkond reetis oma rahva?
Aga kaalume pisut: mis on riigi juhtidele tähtsam, kas märtrioreool või katse päästa oma rahvast nii palju kui see rasketes oludes vähegi võimalik? Et ei õnnestunud saavutada seda, mida loodeti, see on ju alles meie tagantjärele tarkus!
Tookord valiti viivitamistaktika. Oli selge, et suur üleeuroopaline sõda oli süttinud ja aeg võis anda arutust. Saksamaa tundus mõnelegi eestlasele eemaletõukav, ent näis paljudele kahest halvast parem.
Juba vanad roomlased ütlesid, et õigusetus ei saa sünnitada uut õigust. Tartu rahulepingu jalge alla tallamine ei saanud muuta Eesti Vabariiki olematuks, õiguslikult Nõukogude Liitu kuuluvaks. Ka siis mitte, kui seda Kremlist aina korrati ja mõni seda ka uskuma jäi. Sestap eksivad need kaasmaalased või ka kaugete maade ajakirjanikud, kes räägivad Eesti Vabariigist kui Nõukogude Liidust eraldunud riigist.
Välja astuda ei saa sealt, kuhu pole kunagi sisse astutud. Vanad lepingud kehtivad – kuni uusi pole jõustatud. Tartu rahuleping on endiselt kehtiv rahvusvaheline leping.
Trivimi Velliste,
Eesti Lipu Seltsi esimees
