Tallinna Piiskopliku
Toomkoguduse sünnipäev on 25. mail, sest sel kuupäeval 1927. aastal on ta
siseministeeriumis registreeritud. 

Juhan Kilumetsale riputas Maarja medali kaela koguduse juhatuse esimees Raido Rüütel.

80. sünnipäeva tähistati Toom-koguduse
päevadega 25.–27. maini. Koguduse õpetaja Jaak Salumäe ütles päevi avades, et
kogudus peab olema tänulik selle töö eest, mida on teinud eelnevad põlved.
Õpetaja meenutas 1988. aasta jõuluõhtu jumalateenistuse ülekannet ETVs, mis oli
üldse esimene jumalateenistus televisiooni ajaloos Eestis. Videolint sellest on
alles, kuid mälestused hakkavad tuhmuma. Ajalugu vajab pidevat üleskirjutamist.

Tänulikul meelel

Toomkoguduse juhid on olnud piiskopid, nüüd
on koguduse kantselei seintel ka piiskoppidest tehtud maalide koopiad üles
riputatud. Kogudus püüab üles leida nende tublide inimeste hauad, kes kunagi
siin tegevad on olnud. «Tahame tänuga mõelda neile, kes on olnud enne meid,»
rõhutas õpetaja Salumäe, kes ise mäletab Toomkogudust viimased 50 aastat.

Muusikajuht Ene Salumäe on uurinud koguduse
muusika-elu ja selle juhtide saatust. Huvitav on fakt, et esimene muusik oli
naisterahvas, Helene Spulge-Lambert, mis on üsna erakordne tolle aja kohta.
Tubli naine asutas kiiresti laulukoori Cantate Domino (1990. aastast Laudate
Dominum) ja korraldas kontserte. Aastatel 1950–1980 oli kogudusel oma sümfooniaorkester,
mida juhatas Johannes Kappel. 1990ndatel tegutsesid ka laste-, poiste- ja
noortekoor. Kirikus kõlab aasta ringi palju muusikat.

Rikka ajalooga kirik

Toomkirik on väga rikka ajalooga.
Kunstiajaloolane Juhan Kilumets tegi avapäeval huvitava ekskursiooni Maarja
altarist Maarja kellani tornis. Mitu vana ruumi on taastatud, kirikusse on
tekkinud uusi ja huvitavaid vaatenurki. Jüri kabelisse tahetakse tulevikus
muuseum rajada. Maarja altar on andnud kirikusaali vasakule nurgale uue mõtte,
orelialune sein on avatud ja sealt tuli välja huvitav maaling. Avastused
jätkuvad.

Laupäevasel perepäeval olid koos lapsed,
kuulati orelimuusikat, mängiti, maitsti suppi ja kooki ning päeva lõpetas
perejumalateenistus.

Elas rasked ajad üle

I nelipüha missal meenutas peapiiskop
Andres Põder jutluses koguduse aastapäeva ja ütles, et eestikeelse koguduse
tekkimine Toompeale oli äärmiselt tähtis. Alguses oli ainult 55 liiget, seitsme
aasta jooksul ristiti 18, leeris käis 7 inimest. Ometi tekkis tegus aktiiv ja
kogudus jäi vaatamata sõjaraskustele püsima. 2006. aastal oli koguduses 536
annetajat ja 2500 hinge.

Tervitusi tõid sõpruskoguduse Helsingi
Toomkoguduse esindajad ja praost Jaan Tammsalu.

Missal teenisid peapiiskop Andres Põder
(jutlus), peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, Helsingist Toomkoguduse Johannese
kiriku õpetaja Ermo Äikää ja praost Orlanda Molina, abipraost Patrik Göransson,
õpetaja Jaak Salumäe, organist Ene Salumäe. Laulis Laudate Dominum Veljo Reieri
juhatusel.

Suur õnn kunstiajaloolasele

Toomkoguduse päevade lõpetamisel anti
kunstiajaloolasele Juhan Kilumetsale koguduse poolt üle Maarja medal. Juhan
Kilumets (snd 1964) on õppinud Tartu ülikoolis ajakirjandust ja kunstiajalugu,
keskendudes eriti keskaegsele sakraalarhitektuurile, uurinud paljusid Eesti pühakodasid
ja juhatanud nendes restaureerimistöid, pühakodade säilitamise riikliku
programmi koostaja, tema lemmikteemaks on kirikukellad.

Maarja medalit vastu võttes võrdles
Kilumets tööd Tallinna toomkirikus magustoidu söömisega – niivõrd meeldiv on
see: «Toomkirik on nagu oaas kärarikkas linnas, kuhu alati on hea tulla. Ja
siinsed inimesed on mulle väga tähtsad. Töö siin on mulle suur õnn ja au, mida
üks kunstiajaloolane veel võiks tahta.»

Tiiu Pikkur