Eestluses hingamise rõõm

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Vabariigi aastapäeva tähistatakse Vigalas aastatega välja kujunenud kombel hommikuse kogunemisega Vigala Maarja kiriku torni juures, mis ühtlasi on Vabadussõja ausammas. Alates 2018. aastast ehitakse riiklike tähtpäevade puhul torn 10 meetri pikkuse sinimustvalge lipuga, mis on koopia Vigala kogudusele 600. aastapäevaks 1939. aastal kingitud lipust. Ajalooline trikoloor jäi kadunuks keerulistel aastatel. Foto: Vigala koguduse arhiiv

Meie vabariigi sünnitunnistus kannab pealkirja „Manifest Eestimaa rahvastele“. See on kõnekas, sest Eesti Vabariik ei ole loodud pelgalt neile, kel rahvuseks eestlane, vaid kõikidele, kelle tee on jõudnud Maarjamaa kamarale. Eeltingimuseks on vaid sellesama manifesti põhimõtete tunnustamine.

Arvan, et seda kõike võiks kokku võtta mõistega eestlus. Pigem pärineb see mõiste küll piiride tagant, kuhu paljud eestimaalased II maailmasõja ajal pagesid. Kuid ehk just tänases päevas, kus võime Eestimaal varju pakkuda paljudele rahvastele, saame kõike taas ühtekokku nimetada eestluseks. Nii ei ole 24. veebruar pelgalt Eesti Vabariigi aastapäev, vaid on eestluse rõõmupüha.

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Oled juba tellija? Logi sisse

Jaga