Esivanemate usukindlus annab jõudu ka tänapäeval
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised /
5. detsembril oli Tarvastu kogudusel pidulik päev. Jumalateenistuse ja koosviibimisega tähistati kiriku taaspühitsemise 115. aastapäeva.
Jõuluajaks kaunistatud ja lumetuisku mattunud Tarvastu kirik võttis reede õhtul vastu koguduseliikmeid, omakandi rahvast ja külalisi. Koos kohaliku õpetaja, kaks aastat tagasi kogudust teenima asunud Anna-Liisa Vaheriga teenis jumalateenistusel Viljandi praost Marko Tiitus.
Jutluses Matteuse evangeeliumi üheksanda peatüki kirjakohale kahe pimeda tervendamisest rõhutas õpetaja Vaher usu jõu olulisust. Kandes kirjakoha mõtte üle meie päevisse, kinnitas ta, et esivanemate usk on kogudust kandnud ja kui pind jalge all kõigub, annab tuge teiste usukindlus.
Kui kirik 1892. aasta mais leeripüha ajal välgunoolest põlema süttis, jäid hoonest püsti vaid varemed. Õpetaja Mihkel Jürmanni eestvedamisel kirik taastati ja taaspühitseti juba järgmisel aastal. «Oluline on tahe käia Loojaga ühel teel ja käia seda teed koos,» kinnitab praegune õpetaja.
Lauluga kinnitas seda jumalateenistusel Viljandi segakoori ansambel ja üle poolesaja kirikulise, kes Jumalat tänulauludega kiitsid. Tänumeel ja sõprade rohkus andis tunnistust, et kogudusel ja kirikul on nähtav koht kohalikus elus. Seepärast soovis praost, et kirikust kostuv sõnum ikka inimesi julgustaks ja aitaks eluga edasi minna, sest ühiskonnas on praegu palju masendust.
Õpetaja Vaher tänas tänukirjadega koguduse poolt neid asutusi ja inimesi, kes abiks on olnud. Tänusõnu sai kuulda ka koguduse aadressil: vallavanem Alar Karu kinkis kirikusse küünlajala ja soovis kogudusele jätkuvat meelekindlust. Koguduse pidupäevale oli tulnud ka Viljandi maavanem Kalle Küttis.
Õpetaja Arvo Lasting tõi naaberkogudusest Helmest kaasa palvevaimu, et Jumal ikka kogudust õnnistaks. Kogudusele rõõmu tooma oli aga tulnud Naatan Haamer perega Tartust ja andis edasi ka oma isa Eenoki ja vendade õnnesoovid. On ju nende pere Tarvastuga seotud olnud üle kolmekümne aasta juba vanaisa Harri Haameri kaudu.
Rita Puidet
