Evangeelium – Jumala Sõna jõud

Doktor Risto Ahonen käsitleb kaasaja misjonitööd uurimuses «Misjon piiride ületajana». Misjonitöö ei ole pelgalt ühe kiriku ega tema organisatsioonide, vaid üleilmse kiriku võõrandamatu ülesanne. Ahonen käsitleb misjonitööd kahest vaatenurgast, esmalt vaatleb ta uut misjoni kontseptsiooni ja teiseks misjonitöö muutumist kaasajal.
Kas on mõeldav rääkida tänapäeva multikulturaalses ja pluralistlikus maailmas ühtse moraali alustest? Siiski, uus misjonikontseptsioon tähendab, et misjonitöö on kõikehaarav. Misjonitöö on seega kogu evangeelium, kogu kirik, kogu maailm, kogu inimene. Evangeelium on Jumala sõna jõud.
Misjonitööd varjutab põhja ja lõuna vastasseis. Enamik kristlasi elab täna juba väljaspool rikast läänemaailma ja nii üks kui teine saavad asjadest erinevalt aru. Pinget suurendab majanduslik ebavõrdsus ja suhete ebaselgus kohalike kirikutega. Kirikute juhid peavad võtma senisest rohkem arvesse misjonitööd ja see tuleb integreerida kohaliku koguduse ellu.
Meenub kunagi loetud mõttetera «Kirik, kes ei tee (välis)misjonitööd, on vaimselt surnud». Võime olla tänulikud Jumalale, et ka meie kirikul on nüüd oma misjonärid nii Aasias kui ka Aafrikas. Misjonipüha on saamas meie jaoks reaalse sisu.
Ei ole juhus, et ma mõtisklen misjoni üle. Olen olnud kaks nädalat Sambia luterlaste külaline. Elan Soome misjonijaamas kirikukeskuse ja piiblikooli kõrval. Sambia kirikuga on meil eriline side, siinne piiskop Samson M. Kipaila ordineeris diakon Kari Tynkkyneni eelmise aasta novembris õpetajaks, nii on ta Sambia kiriku ja EELK õpetaja, Lääne praostkonna vikaar.
Kari tööperiood siin hakkab lõppema: teisipäeval, kui lendan tagasi, jääb tal veel 100 päeva olla Sambias. Kui Jumal lubab, on ta Ridalas ja Martnas juba alates veebruarist. Usun, et ta toob siit Aafrikast kaasa rõõmsa ristiusu, nende inimeste usu, kes igapäevases elus on kogenud Kristuse muutvat ja uuendavat jõudu.
Olin tõelise misjoni keskel. Nägin seda, milleks kasutatakse annetusi, mida kogutakse Soome ja Eesti kirikutes misjonitöö heaks. Imetlemist väärt oli aga see, kuidas siinne kogudus ise oma korjanduse kokku pani. Igaüks andis midagi – nii lapsed kui ka täiskasvanud – ja ometi valitseb siin äärmine vaesus, 80% inimestest elab allpool vaesuspiiri, nende elatis päevas on väiksem kui 1 dollar.
Misjonipühal teenisin koos Kariga Chanyanyani koguduses, mis on loodud tosin aastat tagasi Kafue jõe kalurikülasse. Piirkonnas töötavad ka katoliiklased, nelipühilased, adventistid, jehoovatunnistajad ja uusapostlid.
Chanyanyanis on umbes 2000 elanikku. Möödunud detsembris pühitses piiskop Kipaila koos koguduse esimese õpetaja Kari Tynkkyniga Soome Luterliku Evangeeliumiühenduse toel ehitatud uue kiriku. Siis oli koguduses 90 liiget, täna 210. Jumalateenistusel, millega tähistasime ka Sambia 40. iseseisvuspäeva, oli umbes 200 inimest, tubli kolmandik lapsed. Ristisime 10 last ja konfirmeerisime kaks noort. Eht aafrikapäraselt laulis hulga laule kaks kirikukoori. Missa kestis kolm tundi, mille ka väikesed lapsed vapralt vastu pidasid.
Koguduse töö on korraldatud suurelt osalt ilmikute abiga. Kohapeal on evangelist Albert Musanda (30 a) ja juhatuse esimees George Mutagela (42 a). Kogudusest õpib teoloogiat kaks noort. Misjonitöö Sambias jätkub, selle aasta juulis avati uus kuulutuspunkt teisel pool jõge, Kari oli seal esimene misjonär. Sambia kirik soovib eestpalvet kiriku järelkasvu ja töötegijate koolituse, muusikatöö ja diakooniatöö pärast. Evangeelium on jõud nii Sambia kirikule kui ka Eesti kirikule.