Harald Meri
/ Autor: Andres Tšumakov / Rubriik: Teated / Number: 15. aprill 2020 Nr 16 /
Harald Meri
(23. detsember 1917 Raasiku – 5. aprill 1990 Türi)
Harald Meri (Türil 1978–1990) ordineeriti diakoniks 22. juulil 1954 ja aseõpetajaks 20. detsembril 1961. Määrati Vahastu ja Järva-Madise koguduse vaimulikuks. Õpetajaõigused sai 23. novembril 1966. aastal. Aastatel 1979–1989 hooldas Käru kogudust. 16. märtsil 1983 määrati Harald Meri Järva praostkonna abipraostiks ja 22. novembril 1986. aastal praostiks.
Harald Meri teenis Türi kogudust 1978. aastast kuni 4. aprillini 1990. aastal, mil ta elajalikult mõrvati. Õpetaja Meri sai Türi koguduse õpetajaks sügaval stagnatsiooniajal. Midagi rõõmustavat teda Türil ees ei oodanud. Talituste arv oli kahanenud miinimumini, koguduse liikmete arv vähenes järjest ja kristlik meelsus oli inimeste hulgast kadumas.
Majandus ei olnud õpetaja Meri tugevam külg, kuna ta oli rohkem kunstiinimene – täpsemalt muusik. Ta uuendas koguduse laulukoori, kutsus ellu meeskvarteti ja puhkpilliorkestri. Tema juures õppisid mitmed hilisemad silmapaistvad organistid (Tiit Kiik, Jaanus Torrim, Maie Oksa).
Nii oma muusikalise kui ka avaliku ühiskondliku tegutsemisega võitis õpetaja Meri varsti laialdase populaarsuse kohaliku rahva hulgas. See ühiskondlik-poliitiline tegevus sai õpetaja Merile ka ilmselt saatuslikuks. Tal oli siiski nii palju õnne, et ta jõudis näha nõukogude võimu kokkuvarisemise algust meie maal ja samuti laulvat revolutsiooni. Aga selle võimu lõplik lahkumine jäi tal kahjuks nägemata …
Andres Tšumakov
