Hea Karjane
/ Autor: Anti Toplaan / Rubriik: Päevateema ja palve / Number: 14. aprill 2021 Nr 16 /
See pühapäev kutsub meid mõtisklema tuntuima Taaveti laulu sõnade üle: „Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja“ (23:4). Prohvet Hesekieli suu läbi manitseb Issand Iisraeli karjaseid, andes neile mõista, et teeb lõpu nende karjaseametile, saades ise oma rahva karjaseks: „Vaata, mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest“ (Hs 34:11).
Prohveti kuulutuse kohaselt ütleb Issand end olevat nii hea karjane kui uks lammaste jaoks. Temas on Jumal tulnud karjatama oma lambaid ehk kõiki neid, kes panevad oma lootuse temale.
Jeesuse-aegses Palestiinas kohtas karjane oma töös mitmeid hädaohte. Õige ja ustav karjane kaitseb oma lambaid enda elu hinnaga. Karjane oli lambatara ukse juures, tõrjudes vajadusel sissetungijaid. Seda silmas pidades võrdleb Issand end uksega lammaste jaoks. Kuigi vanadel maakirikutel on tavaliselt peaukse kõrval ka muid sissepääse, kasutatakse kirikusse sisenemiseks peaust. Vaimulik, soovides inimesi tervitada, seisab selle ukse kõrval ja talle ei jää märkamata ükski kirikusse siseneja. Kui piirangute ajal on kiriku uks avatud, on kirikus koguduse karjane või töötegija, kellega tulija võib kohtuda. Jeesus ütleb: „Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad“ (Jh 10:9).
Temas ja tema läbi avaneb meie ees igavesti haljendav aed, kus saame alati elada Jumala juures. Meie maiste elupäevade ajal läkitab Jeesus meid oma jüngritena hoolt kandma Jumala karja eest.
Anti Toplaan
