Heimtali kirik Urvaste kihelkonnapäevade keskmes

Võrumaal on ikka olnud au sees traditsioonid. Ajaloolise Võrumaa ühe kihelkonna, Urvaste kihelkonnapäeva tähistamine sai alguse 1931. aastal, mil toimus Urvaste esimene laulupäev.

Urvaste kihelkonnapäeva tähistamine oli koroona tõttu mitmel korral vahele jäänud. Nüüd võidi kokku saada.

Ajalugu au sees

Urvaste koguduse õpetaja praost Üllar Salumets õnnistas pidupäeva pärastlõunal Osulas Harjumäel kihelkonna lipu, teenimaks ja toomaks ühtsustunnet kogukonnale. Pühapäev, 28. august algas aga traditsiooniliselt Urvaste kirikus jumalateenistusega, kus õnnistati lapsi eelseisvaks kooliaastaks. 

Keskpäeval toimus kihelkonna serval Heimtali Peetri kirikus ajalookonverents „Urvaste kihelkond eile, täna ja homme“. Konverentsi sisse juhatades kutsus Üllar Salumets laulma KLPR laulu „Vaid hetke kestab suvi“ (396B), mille koguduse rahvas on kaunimaks koraaliks tunnistanud.

Kohal olid ja oma seosest kihelkonnaga rääkisid Võru vallavanem Kalmer Puusepp ja Antsla vallavanem Avo Kirschbaum. 2017. aasta haldusreform lõi segamini ajalooliselt kujunenud piirkonnad. Urvaste vald kadus ja sai Antsla valla osaks. Tartu-Võru maantee ääres Lilli-Anne külas paiknev Heimtali kirik asus Sõmerpalu valla territooriumil, aga haldusreformi tulemina on pühakoda nüüd Võru suurvallas. Seega olid kohal ka mõlema valla juhid. 

Urvaste koguduse liige Merili Ermel kõneles Heimtali Peetri kiriku ajaloost ja tänapäevast, võru keele aktivist Evar Saar kihelkonna külade nimedest ja muusik ning suurpere ema Katrin Soon Kärgula uuest kogukonnast. Merili Ermel näitas enne oma ettekannet ETV saatesarja „Tähendamisi“ (autor Aivi Parijõgi) saadet Heimtali kirkust (2012). 

Volõõniast vanale Liivimaale

Heimtali kiriku, Urvaste koguduse abikiriku pühitses kakskümmend aastat tagasi, 21. juulil 2002 piiskop Einar Soone. Pühitsemiseni jõudmiseks kulus kümmekond aastat tööd ja paljude inimeste panust. Heimtali kirik tagastati Urvaste kogudusele 1993. aastal. Aga kiriku ehitamise ajalugu algab 1937. aastast. Merili Ermeli sõnul oli 1930ndate lõpus koguduses 360 inimest.

20. sajandi algul rändasid Sõmerpalu mõisa maadele sakslastest talunikud Volõõniast. (Volõõnia on piirkond tänapäevase Loode-Ukraina alal Lääne-Bugi ja Pripjati jõgikonna alal.) See sai võimalikuks, sest 1912. a müüs Sõmerpalu mõisa omanik oma kolme kõrvalmõisa alad taludeks. Nii tekkis Võrumaale väike saksa talunike asundus. Loendatud on üle 30 talu. 

Sakslased nimetasid oma asundust Heimtaliks (koduorg). Ehitati koolimaja koos palvesaaliga ja pastoraat. Kirikule pandi nurgakivi 1937. a suvel, kaks aastat hiljem oli kirik katuse all. Pühakoja õnnistamine oli planeeritud oktoobrisse, aga enne asusid sakslased ümber Saksamaale. Oli puhkenud II maailmasõda.

Väike, aga armas

Heimtali kirik elas üle näguripäevi, oli Võhandu kolhoosi kasutuses lao ja laudana. 1991. aastal kolhoosikorra kadumisega jäi hoone peremeheta. Sõmerpalu vald tagastas hoone Urvaste kogudusele. Toonasel Urvaste koguduse õpetajal Villu Jürjol oli idee rajada sinna orelihoolduskeskus. Et kirikuni pääseda, tuli see võsast välja raiuda. Elian Laksi, Osula kooli õpilase uurimistöös (2007) on kirjutatud, et Urvaste koguduse diakon Agur Piirisild sai ülesandeks hakata ette valmistama esimest jumalateenistust. See toimus 10. juulil 1994. aastal.

1996. aastal tulid Sõmerpallu elama Aime ja Peeter Animägi ja neist said Heimtali kiriku ülesehitajad. Hakati koguma raha kohapeal ja Saksamaal. Korjanduseks käidi talust tallu. Inimesed panustasid oma tööga ja oskusteabega. Igal aastal on Heimtalis käinud siin elanud sakslaste järeltulijad, sh esimese õpetaja Gerhard Plathi poeg Volker Plath.

Kiriku sisekujundus on jäänud lihtsaks ja koduseks, seinteks punased tellised, mida ehivad laest maani ulatuvad Karin Kummi kootud kaltsuvaibad.

Urvaste abikirikus Heimtalis toimuvad jumalateenistused kord kuus. Perekond Animäe kohustused kiriku hooldajatena on üle võtnud perekond Ermel. Vaido Ermel seati 2014. aastal kirikuvanemaks. Merili Ermeli sõnul oli 2021. aastal 15 jumalateenistust ning osavõtjaid kokku 336. Tema sõnul võiks väike ja hubane kirik olla enam kasutatud ka kontserdipaigana. 

Sirje Semm

Heimtali Peetri kiriku sisustusest

Laest maani rippuvad kaltsuvaibad, autor Karin Kumm

Puutööd kirikus, autor Elmar Irves

Kannatusnädala teemalised vitraažaknad (2003), autor Dolores Hoffmann

Seinavaip „Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta“ (2015), autor Anu Raud

Kirikutekstiilid (2016), autor Ehalill Halliste