In memoriam Helgi Kaldma
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Teated / Number: 28. september 2011 Nr 38 /
In memoriam
Helgi Kaldma
24.03.1933–19.09.2011
Reedel, 23. septembril saadeti Viljandis viimsele teele Eesti vanim tegevajakirjanik Helgi Kaldma, kes oli ligi 38 aastat tööl Sakala toimetuses.
Kui Eesti Kirik 21 aastat tagasi ilmuma hakkas, sai see teoks ka Helgi Kaldma abil. Ta ise on seda aega meenutanud Eesti Kirikus (02.03.2010) järgmiselt: «Ühel 1990. aasta veebruaripäeval astus minu kabinetti Sakala toimetuses Põltsamaa koguduse õpetaja Joel Luhamets ja teatas, et on vaja teha uut lehte. Nii sai minust oma põhitöö kõrvalt kuni 1991. aasta jaanuarini Eesti Kiriku tegija selle sõna otseses tähenduses. Leht ilmus toona kaks korda kuus ja trükiti Viljandi trükikojas. Mina sain enda kätte käsikirjad, tegin tekstidele keelelise korrektuuri, seejärel maketi. Tekstid laoti trükikojas tinasse, siis tulid poognad, mille uuesti üle vaatasin, enne kui leht trükki läks.»
Ajakirjanikutööd oli Helgi Kaldma alustanud 1952. aasta veebruaris, kui ta saadeti tema enda sõnul vastu tahtmist kuuks ajaks Tallinna ajakirjanike kursustele. Minu kokkupuuted Helgi Kaldmaga jäävad 1979. aastasse, kui olin algaja ajakirjanikuna Tallinnas kursustel ja elasime kuu aega ühes toas. Viimati nägin Helgit ootamatult selle aasta 14. juunil Tartus Maarjamõisa polikliinikus, kuhu ta oli tulnud saama teist ravidoosi. Umbes kuu varem olid tal rutiinse arstliku kontrolli ajal avastatud vähikolded. Helgi ei teinud oma haigusest saladust, ütles vaid, et alustab võitlust: kas seljatab tema vähi või saab vähk võidu.
Järelehüüdes kirjutavad kolleegid Helgist kui üdini elurõõmsast, südamlikust ja tähelepanelikust inimesest, kes armastas palju reisida ja ei kartnud elus muud kui võltse inimesi. Ajakirjanikuna oli tal ehk ka teravam pilk ja tundlikum süda. Endine kolleeg Aime Kivistik nimetab tabavalt Helgit kuuluvat kaduvasse põlvkonda, kes rõõmustas ja kurvastas koos oma lugude tegelastega.
Jää Jumalaga, Helgi!
Sirje Semm
