Jaan Poska maja taastamise lugu

Aastaid tühjalt seisnud majast Kadriorus, kus elas aastail 1908–1920 nimekas Eesti poliitik ja diplomaat Jaan Poska (1866–1920), hakati taas rääkima 2001. aastal, kui loodi sihtasutus Jaan Poska Mälestusfond. Eesmärgiks seati taastada Jaan Poska maja. Mahajäetud majale heas asukohas oli soovijaid palju.
Kuigi Poska oli aastaid Tallinna linnavolikogu juhataja ja 1913–1917 Tallinna linnapea, ei soovinud tollased Tallinna linnavalitsuse esindajad esialgu maja taastamisega tegelda. Mälestusfondi liikmed Tarmo Elvisto, Jaan Arder, Peedu Ojamaa, Jüri Kraft, Elle Lees, Küllo Arjakas jt olid esimeste seas, kes osalesid aktiivselt maja taastamisprotsessi käivitamisel. Kadrioru elanikud, nähes maja hävingut, pöördusid samuti nii meie kui ka linnavalitsuse ja -volikogu poole, juhtides tähelepanu tuleohtlikele olukordadele, mida varjupaika otsivad kodutud ning seiklejad oma tegevusega olid juba loonud.
Vabariigi aastapäeva eel, ühel rahvakogunemisel, pöördusin linnaisade ja poliitikute poole üleskutsega: „Peame tõdema, et täna on rahalt rikkad linnakodanikud teinud oma majad Kadriorus korda, aga ühe vaimult rikka mehe Jaan Poska – meie esimese välisministri, Tartu rahulepingu sõlmija ja kunagise Tallinna linnapea maja on senini räämas ning teeb häbi nii Eesti riigile kui Tallinna linnale. Kas ei oleks aeg poliitikutel Toompeal ja linnaisadel oma jõud ühendada ning Poska maja Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks, korda teha?“
Järgnevalt oli fondi liikmetel linnavalitsuse esindajatega mitmeid kontakte. Kohtusin volikogu istungitel mitu korda toonase linnapea Jüri Ratasega. Palusin, et kiiresti ehitataks ajutine aed ja korraldataks maja valve. Kui algul vaatas linnapea mind nagu tüütut tegelast, siis mingi aja pärast, olles olukorraga tutvunud, tuli ta volikogu istungi vaheajal mulle juba ise rääkima: „Jüri, sul on õigus, olin oma perega Kadriorus ja nägin, mis toimub. Aed ja valve majale on hädavajalikud, luban sulle, et lähiajal teeme selle korda.“
Linnavolikogus õnnestus samuti läbi suruda maja taastamiseks vahendite eraldamise otsus ja nii see taastamisprotsess käivitus. Edasiste tööde ja tegemiste käigus allkirjastasime ka koostöölepingu Jaan Poska Mälestusfondi ja Tallinna linna vahel maja taastamise ja kasutamise osas.
Kohtumistel linnavalitsuse esindajatega küsisin, millega saaksime meie mälestusfondi liikmetena kaasa aidata majas ehitustööde tegemisel. Algul arvati, et kuna ehitusfirma on leitud, siis las nemad teevad oma tööd ja ärge teie segage. Pöördusin siiski sama küsimusega ka töödejuhataja poole, kes rõõmustas pakkumise üle väga ja juba järgnevatel nädalavahetustel osalesime maja taastamistöödel.
Tegime üleskutse ka teistele isamaalistele ühendustele. Nii liitusid meie talgutega ka K. Pätsi muuseumi, Eesti Lipu Seltsi, Eesti Eruohvitseride Kogu, J. Laidoneri Seltsi, välisministeeriumi diplomaadid ja ka Kadri­oru elanikud. Abiks kutsusin oma naabrimehed Kadriorust, muusikud Jaan Arderi ja Ants Nuudi koos pillidega.
Poska maja ametlik avamine toimus 29. jaanuaril 2008. Vastavalt lepingule jäi maja linna esindushooneks ja mälestusfond sai enda käsutusse kaks tuba, kus avasime Poska muuseumi. Memoriaaltoa rajamine toimus ühiskondlikus korras.
Eksponaatide soetamisel oli suureks abiks Poska sugulane Jaan Arder, kes andis muuseumi ekspositsiooni täienduseks Poska perele kuulunud isiklikud esemed ja maalid. Ekspositsiooni koostamise ja väljapanemisega tegelesid Küllo Arjakas, Peeter Järvelaid, Tarmo Elvisto jt. Ruumide sisustamisel sirutasid abikäe ka ajaloohuvilised linnakodanikud ja mitmed asutused ning ametkonnad. Poska sünnipäevaks, 24. jaanuariks andis Poska mälestusfond koostöös Eesti Postiga välja eritempli, margi ja ümbriku. Sellega tänasime abilisi ja koostööpartnereid.
Praegu tegutseme oma meeskonnaga ja läheneva Eesti vabariigi 100. aastapäeva eel on meie muuseumi jõudnud külastada juba üle paarikümne tuhande külastaja. Poska majas räägime riigi sünnilugu ja Tartu rahu lugu, tutvustame Eesti ja Tallinna ajalugu, meie kultuuritraditsioone. Siin saab kuulata ka kontserte. Nii nagu Jaan Poska eluajal, mil seal kõlas muusika ja toimusid salongiõhtud tuntud riigi- ja kultuuritegelaste osavõtul.

 

 

 

 
Jüri Trei,
Eesti Vabriigi kodanik