Joel Reinaru: noored otsivad eeskujusid

«Töötamine noortega on minu kutsumus. Nüüd on Jumal imelisel viisil kinkinud mulle võimaluse täielikult sellele pühenduda,» rõõmustab paljude noorte kristlaste lemmik, laulja ja misjonär Joel Reinaru.
«Ma ei oska öelda, kas see töö «tulevikuga» on väljakutse või mitte, igatahes ma ei sea endale sihte seepärast, et midagi ulmelist saavutada, pigem näen karjuvat vajadust selle järele, et kristlased korraldaksid oma koguduste juures noortetööd ja mingitki alternatiivset tegevust üritustele, mida pakub maailm ja kust puudub Jumala sõna,» lausub noormees, kes mõni kuud tagasi asus tööle misjoniorganisatsiooni Agape, tegevusvaldkonnaks töö üliõpilastega.
Kuigi noortetöö on kogudustes üsnagi soiku jäänud, ühelt poolt pole tegijaid ja teisalt arvatakse, et noori ei huvita kirik, usub Joel, et täiesti võimalik on rajada noortetöö ükskõik millise koguduse juurde.
«Jah, tõsi on, et mõnel pool miskit toimub ja mõnel pool ei tehta midagi, samas ei saa noortetöö olematust panna ressursside puudumise süüks. Inimlikult on see töö tõesti raske, aga Jumalal on noored väga südamel ja Tema on igati valmis toetama nendega tehtavat tööd, seega on meil kõikidel kasutada piiramatult taevast ressurssi, kas siis tarkuse või mõne vahva juhi näol, kes koguduses on,» leiab ta.
«Kindlasti nõuab see koguduselt pingutust ja loomulikult väga palju eestpalveid. Jumal teeb alati oma osa siis, kui meie oleme endast andnud 100% ehk kõik. Siiski loodavad päris paljud, et Jumal teeb ära ka selle osa, mis on meie kätte antud.»
Alustada saab nullist
Mis peaks noori huvitama? Kas kirik kui muistne hoone ja ajalooline mälestis? Joel kar­dab, et mitte. «Ma usun, et pigem igavene elu, millest räägib Jeesus, ja see, kuidas on võimalik leida südamesse rahu ja elule mõte. Küsimus on selles, mida noor inimene leiab kirikust, kui ta sinna satub. Kas ta näeb, kuidas tuleb olla «õige» usklik? Või on tal võimalus näha, mida Jeesus tahab talle pakkuda?» arutleb Joel.
Just sellise mõttega alustas kaks aastat tagasi Sakus grupp noori kristlasi vahva ürituse ESIK korraldamist (vt EK 8.10.2008), millest nüüdseks on saanud ülimenukas ja alati noorterohke koosviibimine. MTÜ Noorteklubi ESIK tegevus märgiti tänavu ära EELK aasta sündmusena. Jumal on noorte tööd õnnistanud ja praeguseks on lisandunud ka teine üritus, «Soffa», kus tutvustatakse juba lähemalt seda, mida on Jumalal inimestele anda.
Sakus puudus igasugune noortetöö ja alustati praktiliselt nullist, sest kohalikel eestvedajatel oli eelnevalt ebameeldivaid kogemusi kristlastest aktivistidega, räägib Joel. «Ma usun, et selle töö edukus ei ole peitunud rahalistes võimalustes, sest need on alati olnud olematud, ega ka toredates bändides, mis on küll kindlasti oluline, aga mitte põhjus. Sellest kõigest olulisemad on olnud kaks asja – palve ja armastus. Noortel on elus kõige enam puudu armastusest ja nad tõesti otsivad seda.»
Huvi peab olema siiras
Noortesarja töörühmaga seotud Joel Reinaru kinnitab, et üheks kõige tähtsamaks punktiks programmi juures on suhtlemine kohalike noortega. «Jumalariigi töö tegemises ei saa teeselda armastust Jumala ja noorte vastu, seda tuleb Jumalalt paluda ja osata vastu võtta. Täpselt sama oluline on olla palves ja võtta aega Jumala jaoks, et saaks täituda Tema plaan selles töös, mitte meie enda eneseteostus.»
Innukas ja sütitav Joel, kes ka populaarse noortebändi Crux ridadesse kuulub, on paljude noorte silmis eeskuju. Noormees ise leiab, et kristlastena oleme me niikuinii maailmas tähelepanu all, sest me teeme asju teistmoodi ja mõtleme kohati teistmoodi.
«Ega eeskujuks olemine pole midagi püsivat, see on vaid periood, seega ei tohiks olla eesmärk omaette. Las see, kas me oleme kellelegi eeskujuks, jääb Jumala otsustada, meie saame oma elu hoida puhtana ja Jumalale meelepärasena, et Tema võiks meid oma suva järgi kasutada. Kas või eeskujuna, mis juhiks inimesi Tema juurde. Seadis ka Jumal ju meile hea eeskuju Jeesuse näol ja tõesti ainus asi, mis Tema tegi, oli see, et ta kuuletus Jumalale ja jagas Tema armastust.»
Loodud Jumala näo järgi
Ehkki Joel Reinaru ei proovi oma pingutustega suureks eeskujuks olla, on tal hea meel, kui Jumal on otsustanud tema või kellegi kaudu olla toeks, lohutuseks ja rõõmuks, sest eeskujud on mingis vanuses noortele väga olulised.
«Kuigi me elame ühiskonnas, kus perekonna mõiste on segi kistud ja vähe on neid, kellel on võimalik kasvada terves perekonnas, tundub seda tööd tehes mulle, et noored tõesti otsivad eeskujusid. Ühelt poolt on see hea, et ollakse valmis pingutama ning ennast võib-olla kõrvalt vaatama ja hindama, aga probleem on selles, millised on need eeskujud.
Tihtipeale unustavad inimesed ära, et nad on loodud Jumala näo järgi, ja püüavad olla mõne väljamõeldud tegelase moodi, kes tundub edukas. Noortele peab selgeks tegema, et pole vaja pingutada, sest Piibel ütleb, et meid kõiki on loodud Jumala, kõige vägevama valitseja näo järgi ja me oleme Tema moodi.»