Kas mängime ilma pallita?

Mika Tuovinen,
Misjonikeskuse juhataja

Varsti algavad jalgpalli EM-võistlused. Kas sa oled kunagi näinud, et jalgpalli mängitaks ilma pallita? Mõned mängijad teeksid sel juhul liigutusi nagu vanasti palliga mängides kas vanast harjumusest või kartes, et keegi paneb palli puudumist tähele. Teised lõpetavad mängimise ja hakkavad tegelema teisejärguliste asjadega: uurima, kas muru on parajalt pikk, kas väravate postid on õiget värvi ja väravavõrgu augud paraja suurusega. Pealtvaatajad lahkuvad tasapisi tribüünidelt.
Milleks on olemas kirik? Kas on võimalik, et me kaotame palli, tegevuse eesmärgi, aga liigume vanast harjumusest edasi? Kirik on olemas eelkõige Jumala ülistamiseks. Me ülistame Jumalat, kui toome temale kiitus- ja ülistuspalveid. Oluline Jumala ülistamise viis on näidata oma eluviisidega, et tahame järgida teda ja tema käske. Jumala ülistamine on ka see, kui räägime tema tegudest Jeesuses Kristuses ja kutsume inimesi usule.
Kui kirik ja kogudused ei täida misjonikäsku, siis olemegi palli kaotanud ja tegeleme kõrvaliste asjadega.
On kristlasi, kes ütlevad, et Eestimaa inimesed ei tunne huvi evangeeliumi vastu ja sellepärast tuleks seda kuulutada ainult kirikutes väikesele valitud seltskonnale. Meid aga ei ole kutsutud hindama, kas inimesed on evangeeliumist huvitatud või mitte. Kristuse kiriku töötegijate ja liikmetena oleme me kutsutud täitma Kristuse käsku minna iga inimeseni, et kutsuda neid meeleparandusele. Kui ütleme, et inimesed ei tule usule, halvustame Jumala Püha Vaimu tööd.
Kaks kingamüüjat saadeti Aafrikasse selgitama sinna kingatehase ning kingapoodide rajamise võimalusi. Üks saatis sõnumi: «Siin ei tasu jõudu raisata. Keegi ei kanna siin kingi.» Teine aga teatas: «Siin on suur turg ja hiilgavad võimalused. Keegi ei kanna veel kingi. Investeerime kohe.»
Meie hoiak koguduse tööd tehes on äärmiselt oluline. Kuidas näeme oma linna ja küla inimesi? Kas näeme võimatut ülesannet või suurte võimaluste turgu?
Misjonikeskuse inimesed teavad, et meie siin Tallinna kontoris ei suuda Eestit misjoneerida. Jumala plaan on töötada koguduste kaudu. Meie aga tahame aidata kogudusi nende kuulutustöös.
Kui meie eesmärgiks ei ole jõuda iga Eesti inimeseni, teeme me pattu. Issand ütles, et peame minema iga inimeseni ja kuulutama neile evangeeliumi.
Ma näen Eesti luterliku kiriku tulevikku lootusrikkana. Mu visioon EELK kohta on aktiivsed ja elavad kogudused: sellised, kus liikmed suhtlevad aktiivselt omavahel, ehitavad õpetaja ja teiste töötegijatega üles osaduskonda, kuhu liikmed hea meelega julgevad tuua oma sõpru ja sugulasi. Ning kus kõlab sõnum Jeesusest Kristusest kui Jumala kingitusest meie lunastamiseks. Kogudused kasvavad nii arvuliselt kui ka armastuses ligimese ja Jumala vastu.
Viibisin mai lõpus Inglismaal Holy Trinity Brompton’i koguduses. Aastaid tagasi oli kogudus jäänud nii väikseks, et selle tegevust ootas lõpetamine. Eriti sellepärast, et kogudus paiknes Londonis väärtuslikul krundil. Koguduses toimus aga vaimulik ärkamine. Praeguseks on sellest saanud Inglismaa anglikaani kiriku rikkaim kogudus, kus pühapäeviti peetakse seitse teenistust, et kõik saaksid osaleda. Seal tekkis töövorm, mis on tänapäeval üks tõhusamaid vahendeid uute koguduseliikmete saamiseks: Alfa-kursus. Kursus tutvustab lühidalt, kümne nädalaga, ristiusu põhitõdesid. Oluline on ka osaduse loomine. Koguduses väideti, et ainus põhjus, miks inimesed jäävad koguduse liikmeks, on see, et nad on leidnud koguduses sõpru.
Võrdleme jälle jalgpalliga. EELKs on annetajaliikmeid umbes 40 000. Tihti ei anta neile kogudustes muud rolli kui olla pealtvaataja sellele, mida koguduse aktiivsed töötegijad, sh pastorid, teevad.
Koguduste uuenemise ja Eesti evangeliseerimise võtmeküsimus on see, kuidas saada praegused pealtvaatajad mängima? 40 000 mängijat on hoopis midagi muud kui mõnisada.
Kui julgustame ja õpetame neid 40 000 liiget nii, et igaüks tooks aasta pärast sõbra-sugulase koguduse liikmeks, oleks meid 80 000. Kui igaüks tooks järgmisel aastal jälle ühe, oleks meid kahe aastaga 160 000, kolme aastaga 320 000, nelja aastaga 640 000 ja viie aastaga oleksid kõik Eesti elanikud koguduseliikmed. Selleks vajame kogudusi, kus inimesed võetakse rõõmuga vastu ja neile pühendatakse aega.
Kui töö on ainult pastorite õlul, nii et iga pastor toob koguduse juurde ühe inimese aastas, läheb Eesti evangeliseerimiseks peaaegu 10 000 aastat. Võrdluseks: kas siis viis või 10 000 aastat?
Tahame olla Misjonikeskusega toetamas Eestimaa kogudusi ja koguduste liikmeid, et kord oleks taevas võimalikult palju eestlasi ning et juba praegu täidaks Kristuse tundmine Eestimaad, nagu vesi täidab meresid!