Kasvatusassessori tööpõld ulatub lasteaiast ülikoolini

Kirikukogu valis Gustav Piiri assessoriks 2012. aasta sügisesel istungjärgul, kui senine assessor Ove Sander esitas tagasiastumispalve. Piiri assessorivolitused kestavad selle aasta novembrini, sest siis valib kirikukogu uue kirikuvalitsuse täies koosseisus. Seni jätkab ta seda tööd, mida Sander assessorina tegi.

Piiri kureerida on haridus, laste- ja noortetöö, kõik, mis puudutab kristlikku kasvatustööd, teda võib kutsuda kasvatusassessoriks. Tööpõld on viimastel aastatel ses osas palju laienenud, ulatudes lasteaialastest doktorantideni.

Mis on praegu päevakorral?
«Praegu on päevakorral usuteaduse instituudi ja Eesti Metodisti Kiriku teoloogilise seminari (EMKTS) ühinemine. Selle tagamaaks on riigi kõrghariduse korrastamine, et tõsta rakenduskõrgkoolide, mida nii UI kui EMKTS on, haridustaset. Haridusministeerium soovitab, et erakõrgkoolid koopereeruksid rohkem. Instituudi ja metodisti seminari ühinemine on välja kasvanud kahepoolsest huvist.
Ühinemisprotsess käib, seminar tuleb meie juurde nii, nagu tuli Tartu teoloogia akadeemia. Ja nad on omaette üksused UI juures nagu pastoraalseminargi. Vastuolu metodistide ja luterlaste vahel ei ole, sest me oleme Leuenbergi konkordia ehk Euroopa Protestantlike Kirikute Ühenduse läbi altari- ja kantsliosaduses. Me oleme Eesti kirikumaastikul teineteisele kõige lähemal. See on Leuenbergi protsessi loogiline osa – koopereeruda kirikutöös. Meie puhul siis väljaõppes.
Metodistid toovad endaga kaasa mitmeid komponente, näiteks venekeelse töö. Õppejõude me juba jagame. Luterlased on varemgi metodisti seminaris õppinud ja vastupidi ka. Võib öelda, et oleme pikkamööda ja loogiliselt liikunud ühinemise poole. Kui vaadata akrediteerimissüsteemi laiemalt, siis on näha, et erakõrgkoolid on üldiselt kas liitunud või olnud sunnitud kaduma.»

Kui palju EELK-l peaks vaimulikke üldse vaja olema?
«Peame vaatama ettepoole, mis hakkab juhtuma mõne aasta pärast. See, kes astub sügisel Tartu ülikooli usuteaduskonda, lõpetab pastoraalseminari aastal 2019. Kuni aastani 2015 oleks vaja paari kogudusevaimulikku seoses pensionile minekutega. Järgnevatel aastatel oleks neid vaja pensionile jäävate ametikaaslaste asemele juba palju rohkem. Ettenägemata põhjustel on vajadus kindlasti suuremgi.
Kõiki, kes lõpetavad, ei saa panna kohe suure koguduse peale. Vaja on eelnevat praktilist kogemust. Samuti tekib teatud aja pärast igal ainealal vajadus õppejõudude järele, sest meie doktorikraadiga inimestel hakkab ka pensioniiga kätte jõudma. Tähendab, on vaja järelkasvu doktorikraadiga inimestele. Vaja oleks näiteks inimesi Vana Testamendi või ka õppekavade väljatöötamise alale. Viimases on meil praegu ainult üks doktor – Olga Schihalejev. Nii et vaja on nii kogudusevaimulikke kui ka teadlasi ja õppejõude.»

Kirikukoolide tekkimine on viimasel ajal tõusev trend.
«Kristlikke koole on katoliiklastel, tuleb õigeusklike kool ja kasvab luterliku identiteediga koolide hulk. Sügisel alustavad Kaarli koguduse lasteaia baasil Kaarli kool, Tartu luterlik Peetri kool, juba tegutseb Tallinna toomkool. Kooli loomise mõtted liiguvad ka Narvas. Õpilasi koolidesse jätkub, teravam on probleem sobivate õpetajate ja kooliruumide leidmisel. Kui igal aastal tuleb paar klassikomplekti juurde, siis on vaja ka ruume juurde.
Peetri lasteaed-põhikool alustab tegevust Tartu Maarja koguduse ruumides, kuid nad kasutavad ka Roosi tänava maja ja renoveerivad oma tagasisaadud hoonet. Toomkoolilgi on ruumikitsikusest pääsemiseks üks variant UI ja Apteegi tänava maja vaheline «auk» välja ehitada või teine võimalus konsistooriumi vana maja (Kiriku 8) taastada. Ja kui balletikool, mis asub toomkooli ajaloolises hoones, sealt kunagi oma majja peaks kolima, siis teoreetiliselt saaks sedagi tagasi taotleda.»

Miks tekivad kiriklikud koolid ja lasteaiad?
«See on lastevanemate soov. Ja miks nad seda soovivad – kuna me elame sekulaarses ühiskonnas. Näiteks meie kiriku puhul – luterlik identiteet ja konfessionaalsus annab lapse kasvatusele ja kujundamisele rohkem juurde, kui oleks tavalise kooli puhul võimalik. Ja kui sinna panevad teiste konfessioonide esindajad oma lapsi, siis nad arvestavad sellega, et tegu on luterliku kooliga. Luterlane õpetab ikka luterlase vaatevinklist.»

Senisest hoogsamalt hakkavad kogudused tegelema ka lasteaedade asutamisega.
«Kaarli kiriku lasteaed tegutseb juba pikka aega. Lastehoid töötab Tartu Pauluse kogudusel, alustada soovivad Tallinna Püha Vaimu ja Rootsi-Mihkli. Äsja alustas Harkujärve kirikus tegevust lastehoid Inglitiib.
Püha Vaimu kogudusel tekkis mõte lastehoid tööle kutsuda seoses toomkooliga. Kuna me oleme naabrid, siis oleks loogiline, et meie lastehoid oleks ka eelkooliks. Me kohandame kogudusemaja teise korruse lastepäevahoiu tarbeks ja loodame selle 10–12 lapsega sügisel käiku saada. On arutatud ka seda, et Tallinnas võiks üks kiriklik gümnaasium olla, kus saaksid õppida kiriklike põhikoolide lapsed.»

Kas Eesti haridussüsteemi süvenemine on palju aega ja vaeva nõudnud?
«Mulle aitab palju kaasa see, et olen koguduseõpetaja ja meil on ju pühapäevakoolitöö ja noortetöö, mis kindlasti aitab probleemidega kurssi viia. Meie koguduses on ka häid pedagooge. Olen olnud UIs õppejõud ja näinud instituudi arengut juba 1992. aastast alates. See on ju 20 aastat. Olen ka hariduskomisjoni töös varem osalenud.»

Missugune on laste- ja noorsootöö ühenduse tulevik?
«Laste- ja noorsootöö ühendus on loodud koostöö tegemiseks. Praegu ootame Luterlikult Maailmaliidult pühapäevakooli õppematerjalide väljatöötamise kolmeaastase projekti edasiminekut. Pühapäevakoolide töö vajab ülevaatamist, et kuidas töö kohtadel käib. Püha Vaimu koguduses on näha tõusutendentsi, katsetame ka ingliskeelse rühmaga ja võibolla ka venekeelsega. Selleks kõigeks on vaja õppematerjale.
LNÜ kaudu tekib palju rahvusvahelisi kontakte, laagrites osalemise võimalusi jne. Kõige suurem häda on meil nagu mujalgi selles, et oleme väga projektipõhiseks läinud, mis killustab ja tekitab I kvartalis finantsauke.
LNÜ liikmeskond, kes on üksikliikmed, mitte kogudused, peaks tõusma teatud tasemele, et me saaksime ka riigilt või Euroopa struktuuridelt raha taotleda. See künnis on 500 noort liiget. Küsimus on, kuidas sinna välja jõuda. Ees seisab EELK ja LNÜ koostöölepingu allkirjastamine. See on pikem protsess, mis on vaja lõpuni viia.»
Et assessoritöö nõuab oma aja, on Piirile kui koguduseõpetajale toeks abiõpetajad Tiiu Hermat, Eha Kraft, Valdek Johanson ja Mårten Andersson. «Tänu neile saan ma assessoritööd teha,» ütleb Piir tunnustavalt.
Tiiu Pikkur

Gustav Peeter Piir
Sündinud 20.3.1961 USAs
Elab Eestis al 1992
Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja
Kirikuvalitsuse liige, assessor al 2012 novembrist
EELK hariduskomisjoni ning laste- ja noorsootöö komisjoni esimees
EELK välissuhete- ja liturgiakomisjoni ning kirikumuusika kutsekomisjoni liige
Eesti Vabariigi ja EELK ühiskomisjoni liige
EELK ja EAÕK dialoogikomisjoni liige
Toomkooli SA nõukogu liige
MTÜ Jumalalaegas juhatuse liige
EÜSi liige
Tallinna Vanalinna Rotary Klubi liige (al 1.7.13 president)