Kirikukäsiraamat lõpusirgel

Tänavu möödub 90 aastat Eesti luterliku kiriku iseseisvumisest. Peaaegu kogu selle aja on meie kirik üritanud koostada ja välja anda uut jumalateenistuste käsiraamatut.

Jumalateenistuslik tegevus – Sõna ja sakramendi vahendamine – on ju ristiusu põhiülesanne. Ühine jumalateenistuslik kord on siin väga oluline abivahend ja üks väheseid tunnuseid, mis kujundab üksikkoguduste liidust kiriku ka organisatsioonilises mõttes. Piiskop Johan Kõpp on öelnud, et pühakirja ja lauluraamatu kõrval «kuulub kiriku jumalateenistuskord meie kiriku põhiliste ja olulisemate väärtuste hulka». Üksteise järel on sellega tegelenud eri nimetusi kandnud komisjonid. Ometi on takerdutud ajaloo keerdkäikudesse. Nüüd on valmimas töö, mida taasalustati viieteist aasta eest. Vaja läheb veel lõplikku viimistlust ja kiriku pädevate organite heakskiitu.

Parandusettepanekute aeg

EELK kirikuseadustiku kohaselt on liturgia käsiraamatu menetlejaks ja esitajaks nii vaimulike konverentsile kui kirikukogule piiskoplik nõukogu. Piiskopliku nõukogu otsusel tutvustas liturgiakomisjon äsjatoimunud vaimulike konverentsi istungil kirikukäsiraamatu eelnõu. Eelnõusse suhtuti heatahtlikult, mingeid sisulisi vastuväiteid ei esitatud.

Piiskopliku nõukogu juhatajana tegin konverentsil ettepaneku parandusettepanekute aja suhtes, millega samuti soostuti. Niisiis: kõigilt vaimulike konverentsi liikmetelt ootame parandusettepanekuid käsiraamatu I osa (teenistusteraamat) eelnõu kohta, mis on kättesaadav EELK koduleheküljel intranetis, 1. juuniks.

Käsiraamatu II osa eelnõu (talitusteraamat) kohta, mille liturgiakomisjon loodab samasse välja panna mai jooksul, ootame parandusettepanekuid 1. septembriks. Parandusettepanekud esitada kirjalikult (kas paberil või elektrooniliselt liturgia@eelk.ee) liturgiakomisjonile.

Eelnõu edasise menetlemise kava on järgmine. Liturgiakomisjon vaatab parandusettepanekud läbi ja esitab need koos korrigeeritud eelnõuga piiskoplikule nõukogule. Piiskoplik nõukogu hindab nii parandusettepanekuid kui ka kogu eelnõu ja positiivse otsuse korral palub võtta tervikteksti vaimulike konverentsi 2008. a jaanuarikuu istungi päevakorda.

Kui vaimulike konverents eelnõu heaks kiidab, loodame selle vastu võtta kirikukogu 2008. a kevadistungjärgul.

Töö on olnud järjepidev

Minu hinnangul on seis praegu lootusrikas. Eelnõu sisaldab rikkalikult uut materjali ja säilitab samas järjepidevuse senise traditsiooniga. Meile kõigile tuntud jumalateenistuskorra põhimõtted on suures osas jälgitavad ja järgitavad ka uue käsiraamatu juures. Oma sõnavõtus vaimulike konverentsil tõin välja eelnõu kvaliteeti, staatust ja usaldatavust iseloomustavad aspektid:

* Pikaajalisus ja põhjalikkus eelnõu koostamisel. See töö on olnud järjepidev, arvestatud on eelmiste komisjonide materjale ja arenguid teistes luterlikes kirikutes. Tekste on korduvalt uuesti läbi vaadatud, katsetatud ja parandatud.

* Valmimisprotsessi avalikkus ja kontrollitavus. Välja on antud proovivihikuid, avaldatud tekste internetis, kasutatud katsekogudusi, eelnõu osi on mitmel korral käsitlenud ja positiivselt hinnanud Õpetajate Konverents kui kiriku senine kõrgeim õpetusorgan. Pidevalt on saadud tagasisidet ja sellega arvestatud.

* Töö legitiimsus ja tunnustatus. Liturgilise komisjoni volitusi on kirikukogu möödunud viieteist aasta jooksul korduvalt uuendanud. Selle aja jooksul on eelnõu ettevalmistamisega tegelnud mitukümmend vaimulikku, juhttuumik on aga samaks jäänud.

Samaks on jäänud ka komisjoni nägemus liturgilise uuenduse suunast ja valminud eelnõude üldstruktuurist. See tähendab, et kirikukogu on kinnitanud valitud tee õigsust ja andnud mandaadi tööd sellisel moel jätkata ja lõpule viia.

Nüüd on see aeg käes. Soovin kõigile, kellel õigust ja huvi kaasa rääkida, loovat ja vastutustundlikku koostöövaimu. Õnnistagu Jumal kirikukäsiraamatu valmimist! Tugevdagu ta selle läbi meie kiriku ühtsust ja võimekust rahva vaimulikul teenimisel ja evangeeliumi kuulutamisel.

Andres Põder, peapiiskop

, peapiiskop