Kirikukellad on toodud näitusesaali
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 6 .juuni 2007 Nr 23 /
Niguliste kirikus on avatud näitus «Kirikukellad Eestis». Unikaalse väljapaneku kuraatorid on kunstiajaloolane Juhan Kilumets ja Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret, kujundaja Liina Siib.
Eksponeeritud on 13 kella erinevatest stiilidest, lisaks kelladega seotud esemeid, fotosid ja skeeme. Näha saab eelkõige vanemaid ja väärtuslikumaid säilinud kirikukelli, mis pärinevad kogudustest, muuseumidest ja erakogudest.
Juhan Kilumetsa sõnul oli sellise näituse kokkupanek üks väga raske töö, mistõttu kellade näitusi tehakse kogu Euroopaski üliharva. «Kaks tonni pronksi oleme siia kokku tassinud. Kõige kaugem kell on 250 km kauguselt, kõige kõrgem 30 m kõrguselt ja kõige raskem kell kaalub ligi 400 kg.» Nii et äratõstetud selgi ja vahele jäänud sõrmi on siin üksjagu olnud.
Ent Kilumets leiab, et näituse tegemine oli tema jaoks üks hea ja tasakaalustatud töö: «Päeval tassid mõne kella alla ja õhtul kirjutad temast paar rida paberile.»
Eesti kirikukellad on Kilumetsa sõnul uurimatu teema: näituse ja eelmise kelladega seotud aktsiooni vahele jääb 110 aastat. Toona uuris Eestimaa Kirjanduse Ühing pastoritele läkitatud ankeetide alusel kellade seisukorda. Saadi paarkümmend vastust, kuid tulemusi kahjuks ei avaldatud.
Üheks printsiibiks oli näituse koostajatel ajalise läbilõike andmine – vaataja näeb luteri ja õigeusu kirikute kelli 15. sajandist kuni 20. sajandini välja. Viis kella on nn kellade keskajast ehk perioodist enne 16. sajandi lõppu. Kilumets rõhutab, et väljapanek on juhuslik, sest iga kella, mida tahaks näitusele tuua, ei saa kätte. Väljapandud kellad on enamasti «pensionil», kuid on ka neid, mis oma igapäevatöölt tornist ära võetud, eeldusel, et sinna jäi teine kell alles.
Näituse koostajad tänasid avamisel neid, kelle abil näitus valmis. Teiste hulgas said tänukirja ka EELK Jõelähtme ja Jüri kogudus, Tallinna Püha Vaimu ja Toomkogudus, Taagepera, Järva-Jaani, Saarde ja Risti kogudus.
Juhan Kilumetsa sõnul on Eesti kirikukellad üsna viletsas seisukorras, üheks põhjuseks on asjatundmatud kellamehed. Ka käib kogudustele sageli üle jõu kalli uue kella muretsemine. «Kirik ilma kellata on aga üks vilets asi,» on ajaloolane veendunud.
Tiiu Pikkur
