Kirikuõpetajast praktilise teoloogia lektoriks

Juunis valiti TÜ usuteaduskonna praktilise teoloogia lektoriks Vigala koguduse õpetaja teoloogiamagister Kaido Soom.
Magistrikraadi on Kaido Soom kaitsnud Helsingi ülikoolis. «Helsingi ülikoolis oli mu põhiaineks praktiline teoloogia – seesama, mida ülikoolis õpetama hakkan – ja ennekõike olid mu õpingud orienteeritud hingehoiule, kuid lisaks õppisin rohkem ka ainet vaimuliku amet ja ametikandja,» ütles Soom.
Tema magistritöö käsitles leerikooli, leeriõpilaste ootusi kirikult, kirikuõpetajate arvamust leeriõpilaste ootustest ja ka seda, millised õpetajate ja õpilaste ootused ja lootused kattusid. «Erivaldkonnaks selles töös olid noorte põhiprobleemid, kellega noored neid probleeme käsitlevad, kuidas nad neid ületavad ning uurisin ka, milline suhe on neil kirikuga,» täpsustas Kaido Soom.
Magistritöö teemadel jätkab Soom käesolevast suvest alates usuteaduskonna doktorantuuris, orienteerudes peamiselt täiskasvanute ootustele leerikooli suhtes: «Kuna Eesti kuulub ida-bloki riikide hulka, kus on päris palju täisealisi leeriskäijaid, siis üritan empiirilise töö käigus välja selgitada, miks nad leeri tulevad, mida ootavad ja milline on olnud nende suhe kirikuga.» Doktoritöö juhendajaks on professor Tõnu Lehtsaar.
Õppetöö
Kaido Soom asub õppejõu kohustustesse septembrist. «Hakkan lugema sissejuhatust praktilisse teoloogiasse ja juhendama eriseminari, mis tutvustab üliõpilastele erinevaid kirikuid, kirikute tööd ja tegevust,» selgitas Soom.
Eriseminari puhul on tegemist uue ainega. «Eriseminar võimaldab üliõpilastel näha, mida kirikus üldse tehakse. Nii saab juhatada kirikuga nõrgalt seotud üliõpilasi ja näidata neile erinevaid uskumise vorme, konfessioone ja töövorme,» arvas Soom.
Eriseminari raames avaneb tudengitel võimalus tutvuda eri kirikute esindajatega, külastada jumalateenistusi või korraldada nädalavahetuse-laagrit. Kõik see eeldab väikest lisaressurssi. «Loodan, et toetust võiks saada Eesti Kirikute Nõukogult, kuna tutvustame erinevaid konfessioone,» leidis Soom.
Kui sügisesed ained on paigas, siis pikemas perspektiivis on plaanis lugeda teisi praktilise teoloogia aineid, eriti hingehoidu, mida ta on varem lugenud Usuteaduse Instituudis, ja homileetikat. Ka on Kaido valmis kaasa töötama usuteaduskonna luterlikus õppetoolis.
Kaido Soom omab aastaid loengukogemust Usuteaduse Instituudist. «Umbes viie aasta eest sain Helsingi ülikooli magistriõppesse ning sellest ajast alates olen UIs lugenud hingehoiu ja vaimuliku ameti loenguid, alguses assisteerisin Lauri Kruusi, viimased neli aastat lugesin üksinda,» ütles Soom, kes oli ka sel kevadel UI lõpetanud kursuse kuraatoriks.
«See oli äärmiselt tore kursus. Meil on ühtehoidmise vaim, sõbralik suhtumine ja nii sa mitte ainult ei õpeta, vaid saad ka vastu,» leidis Soom, kes eriti hindab õpetamise juures diskussiooni tudengitega ja õppetööd seminari vormis.
Kogemus Usuteaduse Instituudist
UIst saadud positiivne kogemus üliõpilastega suhtlemisest innustas edasi õppima, kuid koguduse kõrvalt Tartus doktorantuuris õppida on talle ilmselgelt võimatu. «Ei taha asju lohakalt teha, et teen koguduse tööd lohakamalt ja õpin selle kõrvalt. Mu põhimõte on alati olnud, et mida teen, teen korralikult,» ütles Soom. «Lektorikoht ja edasiõppimine, see on minu jaoks ideaalne, ühest küljest armastatud töö üliõpilastega, mis mulle on väga meeldinud ja teisest küljest saan ennast edasi arendada.»
Lektori tööd peetakse raskeks «mustaks tööks» akadeemilisel maastikul, kuid Kaido Soom näeb just inimestega suhtlemises oma kutsumust: «See pakub hingelist rahuldust. Teadus- ja uurimistöö kirjutamine on samuti huvitav.»
Lisaks Usuteaduse Instituudile on Soom andnud Kivi-Vigala põhikoolis usuõpetuse tunde, korraldanud koguduses noorteõhtuid, töötanud Talu laagrikeskuses. «Talu laagrikeskuses olen õpilastega nädal aega või kümme päeva laagris – see on tõesti nauditav aeg. See on raske, kuid vahetu ja endale positiivseid kogemusi pakkuv,» ütles Soom.
Praktilise usuteaduse õpetamise puhul on Soomi arvates oluline, kui palju aega pühendada mingile konfessioonile ning selles osas on erineb usuteaduskonnas õpetamine UIst: «Ülikoolis tuleb leida kõigile konfessioonidele oma aeg, vaadata üle proportsioonid.»
Siiski leiab ta, et praktilises teoloogias, näiteks hingehoius või katehheetikas ei ole konfessioonidevahelised erinevused väga suured. Ka ei ole ületamatuks probleemiks see, et ülikoolis pole kõik tudengid kirikuliikmed. «Igaüks saab pidada hingehoidlikku vestlust või koostada ühe katehheetika tunni kava,» arvas Soom.
Aitab kaasa kirikutöös
Vigala koguduse õpetaja koht jääb nüüd vakantseks. «Loodan, et tuleb uus tore õpetaja, kes jätkab alustatud tööd ja võibolla teeb positiivseid muudatusi,» loodab Soom, kellele kogudusetöö on olnud südamelähedane.
Soom lubab aidata kirikutöös kaasa usuteaduskonna õppejõuna. «Jään edasi kiriku noorsootöö juhatuse esimeheks. «Usun, et saan ülikooli kõrvalt aidata Talu laagrikeskuses, sest Talu vajab eelkõige suvehooajal lisajõudu. Ka töö Usuteaduse Instituudis jääb edasi,» ütles Soom.
Praegu ta koguduse õpetaja ametit oma tegemiste hulka ei oska paigutada. «Võibolla mingi aja jooksul, näiteks kui doktoritöö saab kaitstud, praktilise teoloogia ainetes on ikkagi oluline püsiv isiklik kogemus kirikuga, mistõttu olen õpetaja Peeter Paenurmega rääkinud ja lubanud olla Tartus abiks koguduse juures,» lubas Kaido Soom.
Alar Kilp