Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Klaverid tutvustavad Tartu vaimu

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Reedel, 14. septembril avatakse Tartus Tasku keskuses klaverifestival, millega Eesti rahvuslik klaverimuuseum soovib teadvustada klaveriehituse ja klaveri tähtsust meie kultuuris.

Klaver on olnud muusikaajaloos üks olulisemaid pille: klaverile on kirjutatud kõige rohkem muusikat ja ta on instrument, mida enim õpitakse mängima. Klaverimänguoskus kuulus omal ajal enesestmõistetavalt teatud seisuse juurde.
Taskus on klaverimuuseumi rajaja ja juhi Alo Põldmäe sõnul väljas ka 24 klaverit, mis on kuulunud kunagi Taaralinnas elanud tuntud kultuuritegelastele, näiteks Johan Kõpule. Põnevamad mänguriistad on Põldmäe sõnul need, millega kaasneb oma eriline lugu. Nii nimetab ta Miina Härmaga seotud Gustav Leppenbergi klaverit ja neli kuud tagasi avastatud Daniel Leppiku valmistatud klaverit, mis kuulus Eduard Tubinale.
Festivali raames saab vaadata stendinäitust meie klaveriehituse ajaloost, kuulata klaverimuusikat ja osaleda 9. oktoobril Dorpati konverentsikeskuses sümpoosionil, kus vastust küsimusele «Tartu vaim – mis see on» otsivad Rein Veidemann, Peeter Volkonski, Peeter Tulviste jt.
Klaveriehitus Eestis ulatub 1779. aastasse, kui teadaolevalt esimese klaveri ehitas saksa meister Johann Gräbner Tallinnas. Olemasolevatel andmetel vanima Eestis ehitatud ja säilinud klaveri sai Põldmäe sel aastal Viimsi rannarahva muuseumist. Kehvas seisus klaver on valminud 1810. aastal Tallinna meistri Carl Krugi töökojas.
Ühe klaverileiu on pakkunud Lääne-Nigula kirik, kus asub Daniel Reinarule kuuluv Wiedemanni tahvelklaver. Tänaseks on Alo Põldmäe fikseerinud 78 eri tüüpi klaverit. Kunas 18. sajandi II poole hilisbaroksesse Helme mõisa kavandatud klaverimuuseum võiks valmida, pole Põldmäe sõnul teada – hea mõte seisab rahapuuduse taga.
Rita Puidet

Jaga