KLPRi saamisloost 4. osa

4.

Muidugi tuli ka kriitikat, eriti traditsiooniliste jõululaulude, näiteks „Püha öö“ muutmise kohta. Samas leidis Ingvar Luhaääre sisuliselt uustõlkeline „Nii elevil ja rõõmus“ (KLPR 6) igati tunnustust. Eriti karm kriitik oli praost Albert Soosaar. Tema meelest ei tohtinud muuta isegi tõlget, sest see rikkunuks ära õpetusliku sisu ja kogudusele armsaks saanud sõnastuse. 

Keeruline oli leida tasakaalu kirikulaulu poeetilise vormi ja õpetusliku sisu vahel. Nagu Soosaar, oli ka eksiilkiriku õpetaja Oskar Gnadenteich seda meelt, et vahet tuleb teha vaimuliku laulu ja kirikulaulu vahel. Viimane peaks järgima mõnd pühakirja teksti või kiriku dogmaatilist seisukohta. Samas võib küsida, kas värsivormis katekismus ei devalveeri nii poeesiat kui ka õpetust ning kas lihtne gregoriaan, kaanon või ülistuslaul ei või väljendada mõnd suurt vaimulikku tõde.

KLPRi väljaandmine

1989. aastaks oli selge, et välja antakse ühine raamat. Aga mis kujul? Senine „Uus lauraamat“ oli mõeldud kaasas kandmiseks ning seetõttu väike ja pisikese kirjaga. Aeg oli edasi läinud ja maailma kirikutes olid lauluraamatud nüüd enamasti koha peal kättesaadavad. Nii otsustatigi raamat välja anda kahes formaadis – suurem kiriku ja väiksem kodu tarbeks. 

Tööga alustas eestlastele kuulunud trükikoda Oma Press Limited Torontos. „Mitmeid juba valmis laotud materjale tuli ümber teha ning hakata Eestist ootama korrektuuri lugemise tulemusi, mis alati sugugi soovitud kiirusega ei saabunud. Nii said neist asendamatud koostööpartnerid, kes väga sõbralikult ja kannatlikult kõike vajalikku toimetasid, ning lõpptulemus valmistas meile kõigile rõõmu,“ on meenutanud Ivar-Jaak Salumäe.⁹ Seal anti välja ka esimesed 5000 raamatut.

Sama laoga oli valmis Eesti tarbeks trükitava raamatu välja andma Soome Kiriku Sisemisjoni Seltsi trükikoda Pieksamäel. 2. juulil 1990 tuli rõõmustav teade, et Soome kiriku välisabi võtab need kulud enda kanda. 20 000 mustakaanelist raamatut kogudustele jõudsid Tallinna 1991. a novembri lõpuks, enne jõule lisandus neile 30 000 punasekaanelist koduraamatut. Veel 30 000 väikseformaadilist andis järgmisel aastal välja kirjastus Ühiselu Tallinnas.

„Kiriku laulu- ja palveraamat“ võeti eesti kogudustes üle maailma kasutusele esimesest advendist 1991. Tallinna piiskoplikus toomkirikus peeti sel puhul 30. novembri õhtul pidulik tänu- ja palveteenistus „Siion, laula suures rõõmus“, mida juhtisid peapiiskopid Kuno Pajula ja Konrad Veem. Sellest andis ajalehes Eesti Kirik pikema ülevaate Hans Teimann. Ta lõpetab kokkuvõttega: „Uues lauluraamatus on 484 nootidega varustatud laulu. Nendest 251 on võetud 1900. a. ilmunud „Uuest lauluraamatust“. Algupäraseid eesti laulutekste on trükises 172, 31 neist on ka algupäraste viisidega. Soome algupäraga tekste on 15 ja viise 14. Saksa keelest tõlgitud laulude osatähtsus on ikka veel suur – 241 laulu. See on ka mõistetav, sest säilitatud on luterliku lauluvara väärtuslikum osa.“¹⁰  

Kuidas raamat vastu võeti? Enamasti suure hõiskamisega. Aga me poleks eestlased, kui ei leiduks kriitikat. Ivar-Jaak Salumäe on meenutanud: „Kui meil Eestis nuteti taga väljajäetud armsaid laule ja üksikuid salme, siis ookeani taga anti eesotsas peapiiskop Udo Petersooga kogu tööle päris hävitav hinnang, lugedes kogu tööd ebaõnnestunuks. Päriselt nii see muidugi ei olnud. „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ voorused ja rikkused avanesid kasutamise käigus ja vähemalt Eestis ei ole vist kirikut, kogudusetöö ruumi ega kristlikku kodu, kus ei oleks pidevas kasutuses uus lauluraamat, mida saab pidada Kodu- ja Välis-Eesti esimeseks ja senini ainukeseks nii ulatusliku ühise töö tulemuseks.“¹¹ Pole kahtlust, et paljudele on raamat saanud omaseks ja armsaks.

Siiski on möödunud 30 aastat piisav põhjus usinalt uue lauluraamatu koostamisega tegelda. Soovin selleks kõigile rohket Jumala õnnistust.

Andres Põder, emeriitpeapiiskop

---

⁹ Ivar-Jaak Salumäe,  „Kiriku laulu- ja palveraamat 25aastane“. – Eesti Kirik, 30.11.16.

¹⁰  Hans Treimann, „Uue lauluraamatuga uude kirikuaastasse“. – Eesti Kirik, 12.12.1991.

¹¹  Ivar-Jaak Salumäe, „Kiriku laulu- ja palveraamat 25aastane“. – Eesti Kirik, 30.11.16.

(Lõpp.)