Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kodukirikust algab turvatunne

21.12.2018 16:4420.12.2018 / Autor: Helle Kalda / Rubriik: Arvamus / Number: 19. detsember 2018 Nr 51 /

Eestimaa on tihti seisnud ajaloo tõmbetuultes ning karmid katsumused jätnud rahva meeltesse jälje, mis sealt visa kaduma. Juba kolm aastakümmet elame taas võõrvõimust vabana, ent okupatsiooniaastatel külvatud kahtluse ja ebakindluse seeme kannab vilja veel praegugi.
Me ei julge avada oma südant headusele, ei teadvusta endale, et peale SKP kasvu leidub määratult tähtsamaid näitajaid, mille põhjal riigi arengutaset mõõta. Nii on kerkinud uue materiaalseid väärtusi kummardava usu templitena uhkeid kaubanduskeskusi, ent kümnete tuhandete elanikega Tallinna uuslinnaosad on ajanud seni läbi ilma vaimuelu keskuste, kohalike kirikuteta, kus kuulutada sõna ja teenida inimesi.
Mustamäe linnaosa vanemana oli mul õnn algatada koos kodukoguduse liikmetega protsess, mis nüüdseks on muutnud unistuse reaalsuseks. Mustamäe kirik on võtnud kuju ning enam ei kahtle keegi, et esimene pärast okupatsiooni lõppu Tallinna rajatud luterlik pühakoda alustab peagi tegevust.
See on olnud Mustamäe usklike ühine palve, millest kirikumüürid kerkisid, aga ka vaeva nõudev töö linnavõimude ja riigiasutuste veenmisel, et inimene ei ela ka tänapäeval mitte üksnes leivast, vaid infokeskne kaasaegki vajab lunastust, mis mõtestaks meie maiste päevade püüdlused.
Kiriku ehitamisel sai selgeks, kuidas nende aegade taak, mil religioonivastase võitluse sildi all piirati vabadust oma südant kuulata, mõjutab veel nüüdki paljude inimeste mõttemaailma. Mustamäele kiriku rajamisele leidus arvukalt vastaseid, kes pidasid seda asjatuks raiskamiseks. Siiski suutsime viia ehituse katuse alla ning ümbruse haljastada.
Küllap avaldas see järjekindlus, millega pühakoja rajamisele pühendusime, positiivset mõju nii linlastele kui otsustajatele ja nüüd tunnistatakse, et inimkeskses linnaruumis peab lisaks kaubanduskeskustele, toitlustusasutustele ja spordisaalidele, mille vajaduses samuti keegi ei kahtle, leiduma koht palveteks ja vaimulikuks tööks. Tänu sellele õnnestus mul saada linnalt vahendid kirikule oreli ostmiseks* ning jõuda lepinguni riigi abi kaasamiseks siseruumide ehituse kiiremaks lõpetamiseks.
Loodan, et Mustamäe kiriku püstitamine saab äratuseks teistele Tallinna endistele magalarajoonidele, kus seni oma pühakojad puuduvad. Igas linnaosas peaks leiduma koht, kuhu koguneda palvuseks, sest mida asisemaks muutub argipäev, seda enam vajame võimalust harida oma hinge, sest üksnes armastades ja uskudes võime loota tulevikule. Üha ebakindlamaks muutuvas maailmas ei saa me toetuda jõule, sest selleks on meie riik liiga väike. Vaid ühtehoidmine ja ligimesearmastus, mida õpetab kirik, säästab meid halvast.