Kokkuhoidev kogukond

Vändra kogudus tähistas laupäeval oma kiriku 230. aastapäeva tänujumalateenistusega. Orelimeister Friedrich Wilhelm Müllverstedti orel sai 130aastaseks.

Vändra kirik pühitseti 14. novembril 1787 usuisa Martin Lutheri auks, kelle pilt asetseb ka praegu kantsli kõrval seinal. Torni ehitamiseni jõuti veidi enam kui 50 aastat hiljem (1841). Varasemast ajaloost on teada, et põlengutes hävinud kolm puukirikut ei asunud sama koha peal, kus praegune on, ning esimene kirjalik teade pühakojast pärineb 1624. aastast.
Sellele rikkale ajaloole vaatas Pärnu praostkonna kirdeserval asetseva kiriku 230. aastapäeval 142 liikmega Vändra kogudus tagasi, palus õnnistust tulevikuks ja oli tänulik jumalariigi jätkuva töö üle olevikus.
Korduvalt kõlas aastapäevapidustustel rõõmusõnum, et hädasti remonti vajava kiriku remondi esimeseks etapiks on vahendid leitud. „Kui kümme aastat tagasi siia teenima tulin, siis hakkasime remonti ette valmistama. Oli mitmesuguseid takistusi, ent hiljaaegu saime sõnumi, et koguduse liikme Sirje Koppeli kirjutatud projekt sai PRIA-lt positiivse vastuse ja kiriku katusevahetust toetatakse üle 60 000 euroga. Kohalik omavalitsus on lubanud omaosaluse katta,“ jagas õpetaja Ants Kivilo tänumeeles.

Õnnistuse asupaik
Jumalateenistusele, kus teenisid piiskop Joel Luhamets, emeriitpeapiiskop Andres Põder, Pärnu praostkonna praost Tõnu Taremaa ja kogudust kümme aastat juhtinud õpetaja Kivilo, oli kogunenud üle 70 kirikulise. Koduses, sügislilledega kaunistatud pühakojas ehtisid altarisambaid sinimustavalged paelad ja altari kõrvale oli asetatud rahvuslipp. Meeleolu oli vaatamata vihmasele sügisilmale helge ja kokkuhoidev.
Pärast protsessiooni ja õpetaja Kivilo tervitust rõõmustas pidulisi lauluga 28-liikmeline ühendkoor, mille moodustasid aastaid sõprussidemetes olnud Kullamaa koguduse segakoor, Vändra õigeusu koori lauljad ja Iren Värva juhitud koguduse naiskoor. Lisaks organist Merle Maanusele andis oma muusikalise panuse endine Kullamaa koguduse organist Tooni Leedjärv.
Kuna kogudusel on soov suurtel pühadel hakata kotikorjandust tegema, siis pühitsesid Andres Põder, kes Pärnu praostina olnud ka Vända koguduse hooldajaõpetaja, ja Joel Luhamets kaks korjanduskotti ning tehti esimene kotikorjandus.
Jutlustanud piiskop Luhamets tervitas südamest Vändra rahvast ja soovis, et pühakoda oleks selle kandi rahvale turvapaigaks, Jumala auhiilguse asemeks ja õnnistuse asupaigaks: „On hea, et kiiresti muutuvas maailmas on asju, mis püsivad. Ideoloogiad tulevad ja lähevad, ent see, mida on kuulutatud Jumala kojas, on jäänud.“ Jutluse mõtteist jäi kõlama sõnum, et osadus ja ühtsus on Jumala tööriistad, millel on tohutu vägi.
Pärast jumalateenistust ja tervituskõnesid tänati kogudust teeninud õpetajaid, kellest olid kohal Kalju Kukk, Andres Põder ja Tõnu Taremaa. Meeles peeti ka koguduse töötegijaid.

Sisutihe päev
Päeva teises osas oli kokkutulnutel võimalus Vändra raamatukogu kõrvalsaalis keha kinnitada ja avati Jaan Koppeli fotonäitus „Vändra Püha Martini kirik 230. Pilte möödunust“. Näiteks võis fotodel näha 19 kogudust teeninud vaimulikku alates Carl Eduard Körberist (Vändras 1841–1859) kuni praeguse õpetajani. Silma jäi viimane kiriku katusevahetust kajastav ülesvõte 1979. aastast, kus töid juhatas vaimulik Johannes Vassel.
Köitvad olid ka järgnenud muusikaliste vahepaladega põimitud ettekanded koguduse ajaloost, silmapaistvatest kirikuõpetajatest ja Vändra hariduselust, ettekandjateks Sirje Koppel, Mari Raidmets ning Ene Vassel.
Mitmeid kordi kõlas kirikuõpetaja Carl E. Körberi nimi, kes hoidis lihtrahva poole ning toetas hilisema rahvusliku liikumise juhi ja Lydia Koidula isa Johann Voldemar Jannseni haridusteed. Hariduselule andsid olulise panuse ka hiljem Porkuni üle viidud kurttummade kooli 1866. aastal asutanud Ernst Sokolowsky ja esimene eestlasest pastor Jaan Nuudi, kellest sai 1922. aastal ka Vändra gümnaasiumi juhataja.
Poole kuueni õhtul kestnud sisutiheda päeva võttis kokku enam kui 15 aastat koguduse juhatuse esimees olnud Jüri Kallasmaa, kes ütles Eesti Kirikule, et rõõmustas koguduse aastapäevale kaasa elanud rohkete külaliste üle ja soovis, et Issand õnnistaks eesseisvat kiriku remonti.
Kätlin Liimets