Kolmainule austuseks

Rakvere Kolmainu kogudus tähistas kolmainupühal, 27. mail kiriku 320. aastapäeva uute vitraažakende pühitsemisega, samuti ordineeriti diakoniametisse Valdek Hang.

Kindlasti pole paslik nimetada jumalateenistust etenduseks, aga pühapäevasest peajumalateenistusest jään Rakvere kirikus meenutama neid lavastuslikke elemente, mis talitusest lisaks liturgiale jumaliku suurvormi kujundasid. Kirikulised tõmmati meeliülendava performance’i läbi „pildi sisse“.
Otsekui olekski üks udusulg kooriruumi pühitsemisootel vitraažaknalt kirikuruumi liuglema pääsenud, nõnda mõjus see, kui klaasikunstnik Riho Hütt koos etenduskunstnikust poja Henri Hütiga hõljutas läbi ruumi udusulemaalinguga siidkangast. See kulges hillitsetult nagu Püha Vaim, mis varjatult, ent ometi jõuliselt meie elus tegev on. Eriti kolmainupühal.

Suvistekaskedega ehitud
Veel nädal tagasi tähistatud nelipühadest oli kirikusaal pidulikkuse toonitamiseks ehitud kaskedega. Pidulikkust rõhutas ka piiskop Tiit Salumäe, kes lisaks armulaua jagamisele ja jutlustamisele pidas teenistuse käigus mitu püha talitust.
Esmalt pühitses ta kiriku kooriruumis kahel pool altarit paiknevate suurte akende vitraažid. Ühel aknal on elupuu, teisel on kujutatud seitse tuvi, sümboliseerimaks Püha Vaimu ande: tarkust, mõistmist, nõu, jõudu, jumalakartlikkust, vagadust ja Jumala tundmist. Pühitsuskõnes avaldas piiskop lootust, et läbi Jumalale pühitsetud akende vaadates näeme „neid asju, mida saab üksnes ususilmade läbi näha“.
Enne Valdek Hangi diakoniks ordineerimist tuletas piiskop Salumäe meelde, millised on diakoni ülesanded. Piiskop küsis diakoniameti kandidaadilt, kas mees on nõus Jumala palge ees tõotama kaasinimeste teenimise eest vastutust võtta ja hoiduda kõigest sellest, mis vaimulikule tema ametis sobimatu. Seitse aastat tagasi leeri tulnud ja aastatega kogudusele omaseks saanud, usuteaduse instituudist diakoniettevalmistuse ning teoloogilise hariduse omandanud, pottsepa ametit pidav Hang kinnitas, et on selleks valmis.
„Usun, et oleme kõik püüdnud mõista kolmainu saladust,“ arutles piiskop Salumäe kantslist kolmainupüha jutlust öeldes. Võime võtta kolmainut teoloogide poolt välja mõeldud abstraktse spekulatsioonina, sedastas ta, aga võime seda mõistet eirates keskenduda hoopis Jumala käskude järgi elamisele. Piiskop toonitas, et õige kristlane ei ela üksnes endale, vaid mõtleb lakkamatult, kuidas olla toeks ligimesele.

Elupuu ja Püha Vaim
360. aastapäeva tähistaval Rakvere kirikul ei ole akendel kunagi suuri vitraaže olnud. See tegi otsustamise lihtsamaks, kui kogudus oma sooviga klaasikunstnik Riho Hüti poole pöördus. Pärast teenistust Eesti Kirikule antud intervjuus tunnistas kunstnik, et see poolteist aastat, mis kulus ideest teostuseni, on olnud põnev ja väljakutseid esitav.
Ta räägib, et koguduse soovil väljendas õp Tauno Toompuu soovi, et loodavad aknad ei tooks kirikuruumi rasket olekut, vaid annaks juurde õhku ja hingamist. Hütt tunnistas, et on teinud enne lõpliku plaani juurde jäämist mitmeid kavandeid ja loomingulise protsessi käigus muutus mõndagi. Näiteks sai üsna ruttu selgeks, et liiga palju värve ei saa kasutada.
Seda meelt oli ka kunstiajaloolane Juhan Kilumets, kellega autor konsulteeris. Pärast EELK kunsti- ja kultuuriväärtuste komisjonilt laekunud heakskiitu jäi kunstnik kindlaks kasutada tänapäevases klaasikunstis tuntud liivsöövitustehnikat. Tulemus vastas tellija soovile: akendel kujutatu elab ning muudab oma ilmet vastavalt ilmale. „Olen ka ise südamest rahul,“ tunnistab Riho Hütt Eesti Kirikule.
Liina Raudvassar

Pildigalerii: