Kolme aasta vanune tegus kogudus Harku vallas

Ma ei saa lahti soovist alustada tavalist koguduseelu lugu poeetiliselt. Artur Alliksaare sõnadega: „Elu on lakkamatu laskmine viivudeks vilksatavaisse liikuvate juhuste märklaudadesse. Lastakse muidugi uljalt. Enamasti lastakse mööda. Sagedasti lastakse iseenese südamesse.“

Need read kummitasid mind kogu kirjutamisprotsessi ajal: lastakse iseenese südamesse. Vaimulik Avo Üprus, kellest saab alljärgneva loo üks persoon, pole mulle kordagi kurtnud, et on midagi või kedagi südamesse võtnud. Aga kõike, mida ta on teinud (suur osa jääb selle loo raamidest välja), on ta teinud iseendale südamesse lastes, südamega teinud ja loonud ning võidelnudki, kui tarvis. 

„See, mida me teeme oma elus, ongi enamasti igasugused väikesed asjad. Pärlid ongi enamasti väiksemad kui kaljurünkad,“ on Avo Üprus öelnud.

Eesmärgid tuleb ellu viia

Kui viimati õpetaja Avo Üprusega Harkujärve kirikus kohtusime, ütles ta nõukogu koosolekul, et mahukate arengukavade asemel on tarvis lihtsat visiooni, selget eesmärki. Seitse aastat tagasi pantis ta koos kahe perega isikliku vara pangale ja ostis laenuga välja tühjana seisnud Harkujärve kiriku. Kiriku, mille ehitamine ja kogukonnakeskusena toimimine oli südamesooviks Aino Järvesool, kui ta naasis USAst Eestisse.

Avo Üprus seadis endale kolm lihtsat eesmärki:

Harkujärve kirikus on toimiv kogukonnakeskus, mis pakub ümbruskonna peredele vajalikke sotsiaalteenuseid ning vaba aja veetmise võimalusi. 

Kogudus on usaldusväärseks partneriks seltsidele ja omavalitsustele. 

Kogukonna teenusekeskus rajatakse koostöös kohaliku omavalitsuse ja teiste organisatsioonidega.  

Eesmärgid on ellu rakendatud, rohkemal või vähemal määral. Tuleva aasta veebruaris tähistab kogudus asutamise kolmandat aastat. Kogudus on väike, aga aktiivne. 

Oma ajast ees

Veerandsada aastat tagasi, kui tegin Eesti Kirikusse isikuloo Avo Üprusest, ütles tema abikaasa Fea Üprus, et Avo tegevus on suunatud ajast ette. Toona oli ta üles ehitamas sotsiaalkeskust Peeteli kirikusse ja püüdis päästa Kopli liinidel eluga pahuksisse sattunud lapsi. Olid karmid 1990ndad. Peeteli sotsiaalkeskus oli järgnevate aastate jooksul tunnustatud ja toetatud ka rahvusvaheliste partnerite poolt.

Peapiiskop Urmas Viilma andis sügisesel kirikukogul oma ettekandes juhiseid: „Kiriku müüride vahelt välja astumine puudutab ka teisi kirikutöö valdkondi: laste-, noorte-, pere-, muusika-, diakooniatööd ja kõiki muidki tegevusi. See tähendab ka vastupidise suunaga liikumist. Kirikust saab omakorda kontserdisaal, kunstigalerii, sotsiaal- ja nõustamiskeskus või palju muudki.“ 

Kõne teksti lugedes tundub, nagu oleks ta just õpetaja Avo Üpruse ja tema kaaskonna tegevusele Harkujärvel mõelnud! Kõne peeti aastal 2020, Harkujärve kogukonnakiriku taastamist alustati aga juba 2011, lastehoid startis 2012. Kiriku pühitses peapiiskop Andres Põder mihklipäeval 2014. aastal. 

Harkujärve kiriku uksed on kogu nädala lahti, mitte ainult pühapäeviti jumalateenistuse ajal. 

Raamatu lugemine loeb

Kõrge kirikusaal võimaldas tänu täiendavatele ehitustele kasutusele võtta teise korruse. Tegevusruumid ja sisustatud köök on keldrikorrusel. Eraldi ruumid on lastehoiule. Kirikusaalis eksponeeritakse kiriku ehituse metseeni Aino Järvesoo maale. Sel aastal avati ka tema bareljeef. 

Aasta tagasi avatud raamatukogu avariiulid paiknevad terves kirikus ja annavad oma uudisteostega silmad ette väiksematele raamatukogudele. Fea Üprus ütleb, et ta pole kunagi nii palju uudiskirjandust lugenud kui viimasel aastal.

Kogudus ütleb selle eest tänu Karin Suursalule, tunnustatud tõlkijale, kes on hankinud palju raamatuid kirjastustelt, aga neid on toonud ka inimesed ise. Mõnusad raamatu- ja teetunnid on toonud Harkujärvele kohtuma mitmeid loomeinimesi. Kohtujaks sobib koguduse õpetaja Avo Üprus isegi, mitme raamatu ja luulekogu autor. Hea sõnaga vaimulik.

20 aastat tagasi peeti Eestis riikliku üritusena Eesti raamatu aastat. Kogudused olid selles aktiivsed. 2001. aastal Eesti Kiriku toimetuse poolt korraldatud temaatilisel meediakonverentsil tunnustati kogudustes aktiivselt tegutsenud raamatukogusid. Mulle on meelde jäänud Urvaste, Kolga-Jaani, Hageri, Nõmme Rahu ja Jüri koguduse raamatukogu. Kuidas neil täna läheb, ei ole uurinud. Aga Harkujärvele tasub küll minna raamatuid laenutama.

Supp, leib ja soe tuba

Sügisest käib kord nädalas koos laste kokakool, mida juhendab juristist hobikokk Triin Tiisler. Ühel laupäeval kaetakse kirikusaali lauad ja lapsed kutsuvad vanemad lõunasöögile. Triin rääkis oma liitumisest Harkujärve kogudusega: „Mind paluti ristivanemaks. Enne seda pidin ise ristitud saama ja leeris käima. Vaimulikust korporatsioonikaaslane soovitas minna Harkujärvele. Siia ma tulin. Ja sügisest teen koos lastega süüa.“

Köögi sisustuse kinkis perekond Simmo ja Kristin Kerem, kelle põhitöö on hoopis laevade remontimine kaugetes sadamates. Simmo Keremi kink on ka Harkujärve ukse kõrval helistatav suur laevakell. Millal see torni tõuseb, on esialgu lahtine.

Fea Üprus juhendab laste draamastuudiot kuuendat aastat. Selle aja jooksul on publiku ette toodud üheksa lühinäidendit. Enamik noori näitlejaid on Harkujärve põhikoolist. Stuudiotöös on rõhk heal diktsioonil, sirgel seljal, esinemisvabadusel. Aga ka sõnapidamisel, üksteisega arvestamisel ja mängurõõmul. Fea ütleb ikka, et kui kellelegi meeldib parukaid ja ilusaid kostüüme kanda, erinevaid rolle mängida ja lihtsalt peegli ees eputada, siis on stuudio just neile.

Oma tegemistest jagatakse infot aktiivselt sotsiaalmeedias. Nii on kutsutud leiba küpsetama, mida õpetas konsistooriumi töötaja Kadri Kesküla, raamatutuppa kohtumistele ja laenutama raamatuid, kokkama, tantsima. Ja laupäeviti saavad ümbruskonna daamid tulla iluprotseduuridele, ei pea linna sõitma. Oodatakse kontsertidele. Novembris vaadati koos veebis GLS konverentsi, seal kõlanud ettekanded pakkusid palju avastamisrõõmu ja uusi mõtteid. 

Ühiselt ühisel teel

Kevadel valmis kaldtee kirikusse. Suvel ehitasid koguduse abiõpetaja Ariel Süvari ja Agnus Dei Üprus välja kirikusaali teisel korrusel külalistetoad ja duširuumi. Kirikus on juba peavarju saanud nii rahulikud läbisõitjad kui kriisiolukorras inimesed. Üle kuu aja elas külaliskorteris lastekodu taustaga neiu, koduta jäänud mehi on kogukonnakirikus majutatud mitmeid.

Paarikümneliikmeline kogudus ei saaks ilma toetuse ega heade annetajateta hakkama. Abi on ka erinevate projektide kirjutamisest ja esitamisest. Toetusi on tulnud Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt, PRIA-lt, Innovelt kui ka Estlandhilfelt ja sadadelt annetajatelt. Igakuiseid püsiannetajaid on tosina jagu.

Need on inimesed, fondid ja organisatsioonid, tänu kellele on renoveeritud kirikuhoones võimalik tänavugi jõulurõõmu jagada, kogukonna kooskäimisi korraldada, raamatuid laenutada, teatrit teha ja tantsu lüüa. 

Kogudusele saadetud ringkirjas kirjutab juhatuse esimees Hando Laanet: „Kogudusena hoiame kokku ja saame tulla pühapäeviti teenistusele, muusikat kuulama, raamatutuppa, palvekale, paljudele erinevatele üritustele, mis on toimunud, kevadel talgutele. Koguduses toimunu on meie kõigi ühine looming. Tänu kõigile, kellega koos sellel teekonnal on oldud!“ 

Kõik kirjapandu puudutab normaalse elukorralduse aegset tegevust. Harkujärve kirikus (Kiriku tee 2) on jumalateenistus pühapäeviti kell 17. Kui sul puudub oma transport, viib Õismäe külje all Harku vallas paikneva kiriku juurde liinibuss nr 27. Neljas peatus on sümboolse nimega „Kiriku peatus“.

Sirje Semm

EELK noorimad kogudused 

Viimsi Püha Jakobi kogudus – 1994 

Mustamäe Maarja Magdaleena kogudus – 2000 

Keila abikogudus Sauel – 2012 

Saku Toomase kogudus – 2013 

Püha Vaimu koguduse Pae kuulutuspunkt (Püha Markuse) Lasnamäel – 2014 

Narva Maarja kogudus – 2.9.2016 

Harkujärve kogudus – 27.2.2018

Saue Pauluse kogudus – märts 2019

Pildigalerii: