Konverents keskendus lauluraamatule

➡️ Vaata ka videouudist Kirikumuusikud kohtusid konverentsil

Kirikumuusikute tänavusel konverentsil Laulasmaal LaSpa konverentsikeskuses ja Keila kirikus selgus, et kiriku uue lauluraamatu loomiseks on juba ära tehtud tohutu töö.

„Lauluraamat on ühel poolt usulise identiteedi kandja ja tüvitekst, mida tuleks muuta nii vähe kui võimalik. Teisalt ei saa kiriku lauluraamatust teha muusikamuuseumi – seal leiduvad laulud peavad kõnetama inimest, puudutama tema hinge. See nõuab aga tekstilist ja muusikalist ajakohastamist,“ ütles meie praeguse lauluraamatu peagi saabuvale (võeti kasutusele 1. advendil 1991) 30. sünnipäevale pühendatud ettekandes emeriitpeapiiskop Andres Põder. 

See põhimõte kehtib ka uue lauluraamatu koostamisel, mida meie kirikumuusikud on hoole ja armastusega projektijuht Sigrid Põllu koordineerimisel ette valmistanud juba kaks aastat ja millest anti umbes 45 kokkutulnud kirikumuusikule mitmekesine ülevaade.

Suurte vastuoludeta

Konverentsipäevad olid sisukad, pakkudes uusi teadmisi, aga ka kohtumisrõõmu, hingetõmbehetki kaunis looduses, võimalust tutvuda Arvo Pärdi Keskusega ning helgust uuest laululoomingust. Kahe päeva jooksul saadi jumalateenistusel, palvustel ja lõppkontserdil Keila kirikus osa lausa 28 uuest koraalikonkursile laekunud laulust. Koraalide seas oli neid, mis on valitud uude lauluraamatusse, kui ka neid, mis sinna ei pääsenud, ent leidsid äramärkimist ja esiletõstmist.

Kui uute asjade loomine võib aeg-ajalt tekitada erimeelsusi ja isegi pingeid, siis konverentsil jäi eriliselt silma, et uut lauluraamatut luuakse suurte vastuoludeta. Lauluraamatukomisjoni esimees, assessor Marko Tiitus märkis, et laulude üle on ka tulisemaid vaidlusi peetud. Otsustajaid ühendab aga alati see, et kõik soovivad uut lauluraamatut ja mõistetakse, et üksinda keegi sellega hakkama ei saa.

„Sõel uute laulude jaoks on tihedam, kui ootasin. Iga laul vajab 2/3 komisjoni toetust. Küllap peab ka leppima, et kuskilt tõmmatakse joon alla ja mõned laulud, mis võiksid ka sobida, jäävad välja. Suurema vabaduse annab, et plaanis on teha ka lauluraamatu digiversioon, kus saab suuremas mahus lauluvaramut avalikustada,“ jagas assessor Tiitus.

Kui kaugele on jõutud?

Kogu uue lauluraamatu loomise protsessi juhib lauluraamatukomisjon, mis on ellu kutsunud 13 toimkonda, kuhu panustavad umbes 50 inimest. Enamik neist teeb seda vabatahtliku tööna. Kui kaugele oleme uue 900 laulu sisaldava lauluraamatuga jõudnud? Assessor Tiituse ja kolme toimkonna juhtide Tuuliki Jürjo (rütmitoimkond), Kristel Aera (harmooniatoimkond) ja Anna Humala (algupäraste koraalide toimkond) konverentsil antud ülevaatest saadi sellest aimu.

Selgus, et esmalt valiti 400 praegusest lauluraamatust ülekanduvat laulu, mille osas on ka redigeerimise otsused tehtud. Uutest lauludest on hetkel sõelale jäänud umbes 150. Toetuse on leidnud 40 rahvakoraali, 15 regilaulu, 45 laste- ja noortelaulu ning tegeletud on algupäraste koraalidega. Viimaste leidmiseks toimus enne viidatud koraalikonkurss, kuhu laekunud 102 koraalist (21 heliloojalt) valiti lauluraamatusse 8, kuid reservnimekirja jäi veel 29 laulu, mis võetakse lauluraamatusse, kui selgub, et mõnda rubriiki oleks lisa vaja.

Kindlasti rõõmustab tulevase lauluraamatu kasutajaid tegijate soov teemasid mitmekesistada. Ka väiksemad kirikupühad saavad oma laulud. Soovitakse, et kaetud oleksid sellisedki valdkonnad nagu hingehoid, pühitsuselu, palverännakud, täiskasvanute ristimine, loodushoid jne. 

Laenkoraalide üle otsustatakse peagi ja töö luterlike tuumiklauludega seisab ees. Vaagitud on sedagi, kui palju vanade luterlike laulude äravõetud salme ja algseid rütmikujusid taastada ehk rütmiseerida. Siin tehakse iga laulu puhul eraldi otsus ja rütme korrigeeritakse ainult siis, kui seda on vaja, mitte igal juhul.

Konverentsile pani piduliku punkti lõppkontsert Keila kirikus, kus esitleti koraalikonkursi töid ja tänati autoreid. Lõppkontserdil esinesid Keila koguduse ansambel Miikael, Nissi koguduse ansambel Taeva Lõoke ja Hageri koguduse kammerkoor Lambertus. Dirigendid olid Pille Metsson, Jaan Vaidla, Sigrid Põld ja Merle Liblik. Orelil Jaan Vaidla ja Aivar Uuk. Solistina astus üles Helika Gustavson-Rätsep. Kontsert on järelvaadatav õpetaja Tiit Kuusemaa Facebooki lehel.

Kätlin Liimets