Korjanduskarp leevendab rahamuresid

Möödunud aastal käivitus EELK internetipõhine annetuskeskkond Korjanduskarp. EELK kantsler Ülle Keel (fotol) loodab, et see aitab tulevikus olulisel määral leida lisaraha EELK allasutustele ja kogudustele.

Mis ajendas looma annetuskeskkonda Korjanduskarp?
Ülle Keel: Annetuskeskkonna loomise mõte tekkis EELK 2016. aasta eelarvet koostades, kui selgus, et eelarve on umbes 100 000 euroga defitsiidis. Otsisin lahendust probleemile, kuidas tagada allasutuste jätkusuutlik rahastamine ja nii annetuskeskkonna mõte tekkiski. Mõte ise ei ole uudne, Eestis on teisigi sarnaseid ühisrahastusplatvorme. Tuntuimad neist on ehk Hooandja ja „Ma armastan aidata“. Mõtlesin, et miks ei võiks kirikul olla midagi sarnast.
Kirikus annetatakse peamiselt kogudustele. Allasutused reeglina ei ole annetusi kogunud ja neil ei ole püsiannetajaid, nagu kogudustes on nende liikmed. Kirik maksab allasutustele tegevustoetust. Vahendid selleks saadakse osaliselt kogudustelt laekuvast kirikukassa maksust (kogudused tasuvad konsistooriumile 10% igalt liikmeannetuselt) ja Eesti Kirikute Nõukogu toetusest. Paraku nendest vahenditest ei piisa, et katta kõikide töövaldkondade vajadusi
Annetuskeskkond Korjanduskarp võimaldab tutvustada allasutustes tehtavat tööd ning koondada ühte kohta kokku nende vajadused. See, et annetuskeskkond on EELK kodulehel, võiks anda annetajale kindlustunde, et tegemist on kirikule vajalike ettevõtmistega. Samuti on kirikul lihtsam propageerida ühte annetuskeskkonda, kust inimesed saavad infot kiriku vajaduste kohta ja soovi korral valida konkreetse projekti või ettevõtmise, mida rahaliselt toetada. Igal allasutusel eraldi kulub info inimesteni viimiseks palju rohkem aega ja jõudu.

Mis puhul ja miks oleks otstarbekas selle abil annetusi koguda?
Ehkki algne idee oli luua annetuskeskkond allasutuste vajadusteks, saavad selle kaudu annetusi koguda ka kogudused ja praostkonnad. Me ei kirjuta ette annetuste kogumise otstarvet, sest vajadused on erinevad. Ja see ongi hea, kui on erineva sihtotstarbega korjandusi. Meil on kindlasti koguduseliikmeid, kes lisaks koguduse toetamisele oleksid valmis aeg-ajalt toetama ka allasutuste tööd, kui nad ainult nende vajadustest teaksid. Samuti on Eestis inimesi, kes ei ole kiriku liikmed ja kes ei soovi kiriku sisulist tööd toetada, küll aga on nad valmis kaasa aitama sellele, et meie pühakojad säiliksid ning oleksid hooldatud ja korras. Hea näide selle kohta on Narva kiriku heaks tehtud korjandus. See läks inimestele südamesse.
Mis puutub aga annetamise viisidesse, siis peaksime kirikus arvestama sellega, et sularaha kasutatakse üha vähem. Inimestele peab andma võimaluse annetada pangaülekannet, interneti-kaar­dimakset või miks ka mitte tavalist kaardimakset tehes. Annetuskeskkonnas Korjanduskarp on võimalik lisaks pangaülekandega annetamisele annetada ka interneti-kaar­dimakse teel. Interneti-kaar­dimakse omakorda on käepärasem nooremale põlvkonnale ning võimaldab lihtsamini annetada inimestel mujalt maailmast.

Kas Korjanduskarp on juba täitnud talle pandud lootusi?
Annetuskeskkond ei ole lühiajaline ettevõtmine, selle tulemusi näeme alles aastate pärast. Allasutuste osas ei ole see veel oma eesmärki täitnud: see eeldab nende mõtteviisi muutumist. Küll aga oli annetuskeskkond suureks abiks Narva koguduse heaks läbiviidud korjandusel.
Annetuskeskkond saab hoo sisse siis, kui seal on erinevaid sisukaid projekte ja kui seda teatakse-tuntakse nii meie kiriku liikmete hulgas kui ka ühiskonnas tervikuna. Selle tutvustamisele saavad kaasa aidata kõik meie kiriku liikmed. Korjanduskarbi ingliskeelne versioon annab võimaluse sõpradele piiri tagant anda oma panus meie kiriku arengusse.
Konsistoorium on Norra Misjoniseltsi rahastatud projekti raames tööle võtmas ka annetuste kogumise spetsialisti, kelle ülesandeks saab olema konsistooriumi ja allasutuste tulemusliku annetuste kogumise korraldamine ning koguduste teadlikkuse tõstmine antud teemal. Annetuskeskkond Korjanduskarp saab tema üheks töövahendiks.
Rain Soosaar