Kuhu matsid baltisakslased?

/ Autor: / Rubriik: Kuulutus, Teated / Number:  /

1773. aasta kalmistuid puudutavad seadused muutsid seniseid matmiskombeid kogu Venemaal. Suur muutus toimus ka baltisakslaste kui valitseva klassi matmises – surnuid ei tohtinud enam kirikusse ega kirikuaeda matta, vaid tuli leida uusi paiku.

Nii tekkisid paljud mõisnike perekondade hauaplatsid: mõnikord rajati need uuele kalmistule lihtrahva kõrvale, kuid sageli loodi eraldi perekonna matmispaik mõisa lähistel. Põhja-Eestis ehk Eestimaa kubermangus jätkus kirikuaedadesse matmine siiski pikemalt.

Ettekanne keskendub baltisakslaste matmispaikadele alates 18. sajandi lõpust, tuues esile nende paiknemise seaduspärad ning käsitledes ka nende kalmistute hilisemat, sageli kurba saatust.

Eesti Kirik

Jaga