Kui köstril pidi olema algkooliõpetaja haridus

«Väga tähtis osa muusikakultuuri arengus on kirikumuusikal. Suurde kõlarikkasse kirikuruumi mahub palju kuulajaid ning muusika on sääl sügav-tõsine ja haarav,» kirjutab novembrikuus 80 aasta tagune Muusikaleht.
Kirikumuusikute ettevalmistamine oli endiselt kõne all. Leidus maakondi, kus peale linnakeskkooli muusikaõpetaja polnud hulga kihelkondade jaoks rohkem elukutselisi muusikategelasi kui igas kihelkonnas töötav köster-organist. Nende hulgas oli häid jõude, kes oma mängu, koorijuhtimise ja laulupäevade organiseerimisega tegid kultuurielu edendamiseks tänuväärt tööd.
Sageli oli neil muusikaelu edendamisel täita suur ja vastutusrikas osa. Nad suutsid laialipillatud elanikega maakohtades koguda 40–50-, isegi 70-liikmelisi arvestataval tasemel laulukoore. Muidugi vajasid ka köstrid-organistid oma oskustele nii orelimängus kui ka koorijuhtimisel lisa, mida pakkusid perioodiliselt korraldatavad kursused.

Kõne all oli noortetöö
27. novembril võttis konsistoorium vastu korra, et köstri ametieksameid korraldatakse kaks korda aastas. Koguduse täieõigusliku köstri ametisse kandideerijal pidi olema algkooliõpetaja haridus, ta pidi tundma piiblilugude, katekismuse ja kirikuloo tähtsamaid sündmusi, oskama orelit mängida ja koori juhatada. Kes täielikult nõudmistele ei vastanud, võidi määrata kohusetäitjaks, kellel puudus hääleõigus sinoditel ja kirikupäevadel ning polnud õigust taotleda «paiukit». Esimene eksam määrati 15. jaanuarile 1930.
Endiselt oli kõne all noorte vahekord kirikuga. 12.–14. novembrini toimus Tallinnas noorsoo sekretariaadi eestvõttel Eesti evangeeliumi-luteri kiriku noorsoo tegelaste konverents. Tulnud oli ligi 40 pastorit, köstrit ja teisi kiriku töötegijaid. Nõupidamise avas ülemaalise kirikliku sekretariaadi juhataja, Tallinna Jaani õpetaja A. Sternfeldt.
Praktilisest muusika- ja lauluharjutuste korraldamisest noorsoo hulgas rääkis August Topman. Ta leidis, et kirikulaulude tõlge on halb ning tuleb ette võtta töö lauluraamatu kallal. Noorsoo sekretariaat peaks leidma luuletaja, kes meie kirikulauludele sündsad sõnad teeks.
Peeti vajalikuks tihendada kontakti kiriku ja kooli vahel. Noortele parimate laulude pakkumiseks moodustada komisjon, kuhu kuuluksid noorsootöö sekretär, kristlike noorte naiste ja meeste ning üliõpilaskonna esindajad. Noortele on vaja selgitada kirikulaulude sisu, noortekooridele tuleks leida harjutusruumid. Vajalik on koori «vaimline» juht, kelleks võib olla ka koorijuht.

Kontserdid Riia kirikutes
1. novembril valiti Tartu Ülikooli koguduse uueks organistiks senine Tartu Maarja köster-organist Alfred Karafin (Karindi), kes hakkas juhatama ka koguduse lauluseltsi segakoori Cantate Domino. Senine organist Joosep Aavik siirdus Kuressaare kiriku organistiks. Tartu Maarja organistiks valiti Voldemar Blaubrük ja koorijuhiks Adalbert Virkhaus.     
2. ja 3. novembril esinesid Cantate Domino ja Rakvere kirikukoor ühiselt Riia toomkirikus, teenides ära üksmeelsed kiidusõnad. Neid kontserte juhatas veel Joosep Aavik. Karl Ots, Paula Brehm-Jürgenson ja Alice Kopli-Wiegandi esitasid aariaid Händeli, Haydni ja Mendelssohni loomingust. 3. novembri hommikul oli Riia Eesti Peeter-Pauli kirikus kontsert-jumalateenistus, mis oli kirikusse meelitanud neidki, kes muidu Jumala teenimisse ükskõikselt suhtusid. Teenistust pidasid prof Rahamägi ja mag Taul, esinesid koor ja solistid.
Kõik see oli aga vaid sissejuhatuseks 3. novembri õhtul ettekandele tulnud Händeli oratooriumile «Simson». Kaastegev oli Riia Raadio sümfooniaorkester, orelipartii esitas E. Kiris. Läti arvustajad toonitasid kooride soliidset ja kõrget taset vaimuliku muusika esitamisel.

Kooril täitus viis aastat
Tartu Akadeemiline Meeskoor sai viieaastaseks. Koor oli tõusnud silmapaistvale kohale muusikaelus, pühendades oma juhi Leenart Neumani eestvõttel palju tähelepanu hääleseadele. Kooril oli käsil vaimuliku kontserdi ettevalmistamine, mille kava oli kokku pandud XVI–XVII saj muusikast.
Rakverelased korraldasid sagedasi muusikaõhtuid. 17. novembril esinesid kohalikus kirikus seminari orkester A. Õunapuu juhatusel, kes astus üles ka viiulisolistina, seminari meeskoor V. Raami juhatusel ning F. Siiaku juhatatav kirikukoor. Esmakordselt esines kirikus seminari sümfooniaorkester.
3. novembril tähistas juba ärkamisajast tuntud Paistu kool oma juubelit kontsert-jumalateenistusega kohalikus kirikus, kus esinesid ka endised õpilased Aino Siilats (viiul) ja Hugo Kärner (orel). 13. novembril möödus aga 93 aastat kihelkonnakooli esimese juhataja Hans Wühneri sünnist, kes töötas siin aastatel 1854–1858.
Jõhvi kiriklas leidis 31. oktoobrist 4. novembrini aset õpetajate abikaasade konverents teemal «Issand, meie tahame Jeesust näha». Konverentsi juhatajaks oli palutud proua superintendent Boss Sileesiast.
Muidugi oli november eelkõige hingedekuu. Seegi kajastus meie kirikumuusikas, Tallinna Rahvaülikoolide Seltsi segakoor Tuudur Vettiku juhatusel andis Tallinna Kaarli kirikus suurema kontserdi surnute mälestamiseks.

Mati Märtin